Madeira 8.10-15.10.2012

8.10.

Lennuk Tallinnast väljus 8.45 (1h hilinemine).

Hotell Alto Lido****. Peale lõunat tegime jalutuskäigu promenaadil.

9.10.

Hommikul rentisime auto ja suundusime Ribeiro Frio - Portela levadale. Osa maad jalutasime kõik koos ja siis pöördus Kaire koos lastega tagasi. Joonas katsetas tagasiteeks Pocco Bezerro  jõe ääres kulgevat vana levadat. Paraku juhtus selline teeema, et kui levada mingil hetkel ära lõppes otsustas Joonas jätkata matka pikki jõe orgu edasi. Tegelikkuses läks õige rada väikse jõnksuga jõe orust välja. Juhtus see, et kui Joonas oli miski pool kilti mööda suhteliselt kuiva jõesängi kulgenud oli ees esimene järveke kust veel oli võimalik läbi astuda (vesi alla rebade). Järgmiseks oli aga ees sellise sügavusega järv, kust ilma ujumata edasi ei saanud. Mitte, et vesi oleks külm olnud (sügavuse proovimise mõttes sai ka paljaks kooritud ja järve ujuma mindud), aga fotokott ei olnud nii veekindel, et seda ujutada oleks saanud.  Seega seadis Joonas sammud tagasi ja kulges kiires tempos vana rada pidi matka alguspunkti. Õhtul sai kohalikust toidupoest ka korralik matkakaart muretsetud, kus oli see rada ilusti näha, kust oleks õige kulgemine olnud.

10.10.

Võtsime suuna lääne poole. Sõitsime üle mägede ja käisime Porto Monizi ookeanibasseinides, mille eest kokku taheti 4€. Tagasi sõitsime Sao Vicente kaudu.

11.10.

Rabacali orus. Levada do Risco ja 25 Fontes. Gerli näitas juba hommikul virisemise tundemärke ja haigusevimm oli sees. Koos tegime jalutuse Risco kose juurde, siis suundus Kaire Gerliga tagasi auto juurde. Joonas ja Hannes käisid ka 25 Fontesi juures, mis oli iseäranis turistidega üle koormatud. Casa de Rabacali juurest auto parklasse oli ikka kõva marssimine ja vanasid turiste vedas sealt üles mikrobuss. Oli päris kõva matkapäev. Vertikalis oli kõrguste vahe üle 300m. Õhtupoole ujusime Funchali kohalikus ookeanibasseinis. Joonas ujus ka avameres. Basseinides ujusid ka väiksed kalad.

12.10

Gerlil oli hommikul miski 38C ja pealelõunat 39C palavik, seega temaga kuskile minna ei saanud. Kaire jäi Gerliga hotelli ja Joonas läks Hannesega Aquaparki Santa Cruzi lähistel. Eriti huvitav oli see, et Joonas ja Hannes olid peale teenindava personali ainukesed külastajad! Ilm ei olnud tõesti ülemäära soe, aga mingi külm ta ka ei olnud. Igatahes oli Hannesel lõbu laialt ja sai kõiki liumägesid koralikult lastud. Ka siis kui ära läksime ei tulnud ühtegi inimest. Küllap on siin kohalike jaoks juba sügis ja turistidele (ei hakka neid siinkohal iseloomustama) veepark eriti huvi ei pakkunud

13.10.

Hommikul käisime Funchali botaanikaaias. Edasi võtsime suuna Sao Lourenco poolsaare suunas. Kohale jõudes lapsed magasid ja Kaire jäi nendega autosse. Joonas läks üksi matkateele. Samas oli Gerlil ikka kehva olla (autoparkla oli päikese käes lageda taeva all) ja ta ärkas üsna kiirelt üles, siis kogu marsruuti ei jõudnud Joonas läbi käia ja pöördus tagasi. Kindluse mõttes otsustasime Gerliga Funchali haiglast läbi sõita. Pediaater vaatas üle ja andis mõista, et midagi tõsist ei ole, vaid viirus (palavikku mõõdeti haiglas jällegi 39C). Tohter kirjutas retsepti, millega natuke eemal olevast apteegist sai 21€ jagu igast rohti ostetud. Peab mainima ka et haiglas toimis eduliselt Euroopa ravikindlustuskaart, samuti küsiti seda ka apteegis. Tõenäoliselt andis see ravimitelt mingit soodukat. Sõitsime reisikodust läbi ja otsustasime ka Madeira kõrgemas tipus (kuhu saab autoga) ära käia - Pico Ariero, 1816m. Kõige kõrgem on Pico Ruivo 1867m, kuhu läheb matkarada Ariero juurest. Õhtul tagastas Joonas rendiauto.

14.10.

Joonas ja Hannes jalutasid Funchali linnas kulgeval Levada dos Piornais'l. Tagasiteel sai Hannesele ostetud snorgeldamise komplekt, mida pealelõunal ka katsetama mindi ookeani basseinidesse.

15.10.

Tagasi Tallinnasse. Funchali lennujaamas saab lennukite õhkutõusmist/maandumist jälgida avatud rõdul otse ruleerimisteede kõrval.

Aura Loodusrada

Laupäeval tegime väikese jalutuskäigu sügisesel mererannikul Tabasalu panga ääres, sellal kui Kaire tantsukursustel viibis. Lapsed korjasid kive ja merekarpe. Peale lõunapausi külastasime Tabasalu veekeskust.





Track:


Väike videolõik matkarajalt:

Kõrvemaa matk

Laupäeval (15.09) tegime retke seenemetsa, kus Kaire kõik ämbrid ja totsikud täis korjas. Peale lõunat sõidutati Joonas ja Hannes Jussi loodusraja parklasse, kus kogu vajalik matkavarustus sai selga võetud ning asuti jalgsimatkale Jussi järvede poole. Peale tunnikest jalutamist jõudsime Väinjärve äärde, kus püstitasime telgi ja kinnitasime keha. Kuna Hannes oli päevasest ringimüttamisest üsna väsinud, siis sai varakult põhku poetud.

Järgmisel hommikul võtsime suuna Paukjärve poole. Tornist tegi Joonas ühe panoraami ning kulgesime edasi laudteed mööda Järvi järvede poole. Kuna tegemist oli ilusa ilmaga, siis Järvi järvede kandis oli palju seenelisi ning laagriplatsid olid ka kõik grillitajatega hõivatud. Sättisime Hannesega ühe väiksema seltskonna külje alla ja tegime lõunapausi. Peale lõunapausi suundusime edasi Liiapeksi poole, kus Kaire oli meile juba vastu tulnud.

Kuna Joonas unustas telefoni välilaadija koju ning GPSi ei olnud aku säilitamise huvides võimalik kasutada, siis ei ole meie teekonnast tracki. Üldjoontes võib öelda, et suures osas sai järgitud Oandu-Ikla matkatee marsruuti mõningate variatsioonide/shortcuttidega. Kaardilt kurvimeetriga mõõtes tuli kokku ca 15km.

Rattamatk Virtsu

Sel aastal oli plaanis teha väike rattamatk Läänemaal. Laupäeva hommikul (18.08) sõitsime Saabikuga Lihulasse. Turnisime natuke mõisapargis ja tegime väikse eine. Edasi sõitsime Tuudi mõisa juurde, kuhu parkisime auto ning pakkisime asjad ratastele. Rattaga kulgesime Matsalu lahe äärde marsruudil Tuudi-Metsküla-Salevere. Õhtuks jäime kämpi Uisu panga all. Kaardil oli märgitud ujumiseks sobiv rand. Tegelikkuses sammus Joonas nii kaugele Kesselaiu poole kui silm seletas, aga vesi üle põlve sügavamaks ei läinud.

Pühapäev hommikul pakkisime asjad ja põrutasime edasi Virtsu poole. Paraku hakkas üsna kõvasti vihma sadama ja Virtsu jõudes olime märjad kui kaltsud. Laste kohta see muidugi ei kehtinud, kuna neil polnud kärus häda midagi. Kuna edasine matk ei tundunud enam fun, siis Kaire jäi lastega Virtsu sadama puhketuppa ja Joonas pedaalis ilma varustuseta tagasi Tuudile (kohati paduvihmas), kus viskas ratta Saabiku katusele ja sõitis tagasi Virtsu sadamasse. Virtsus pakkisime kogu tavaari autosse ja sõitsime Matsi randa. Tegime süüa ja lapsed hullasid ka meres.Peale kehakinnitust tegime veel ühe ringi Saulepis ja Matsis. Õhtul sussitasime vorsti kuni päris pimedaks läks. Järgmisel hommikul põikasime tagasiteel läbi ka Tuhu soo matkarajalt.

Puhkus Lõuna-Eestis ja Lätis

30.07. kl 18 väljasõit Tallinnast Raplasse. Tegime sauna, lapsed möllasid basseinis.

31.07. Võtsime suuna Viljandi poole. Lõunapaus Tegelaste toas. ca kl 14 jõudsime Sammuli Puhkekeskusesse. Tegime ujumispausi ja laadisime asjad tuppa. Peale väikest lõõgastust tegime ratastega tiiru teisele poole järve Viljandi beachile mööda terviserada. Hannes möllas mänguväljakul ja järves, Gerli magas selle ürituse maha. Tagasiteel hüppasime Selverist läbi ja ostsime natuke toidupoolist - kuna sattusime puhkekeskust külastama nädala sees, siis peale meie rohkem külastajaid polnud ning perenaine meile sööki eraldi tegema ei kippunud. Õhtul käisime veel ujumas, mängisime tennist ja Joonas koos lastega sõitis vesirattaga. Vesi +24C. Ilm sademeteta, vahelduv pilvisus.

Terviserajast veel niipalju, et see jälgis peaasjalikult ümber Viljandi järve jooksurada ja kulges seetõttu pidevalt üles-alla. Hannesele käis see siiski üle jõu ja teda oli vaja korduvalt lükata. Tagasiteel sai katsetatud Hannese nööri otsas vedamist, see osutus päris edukaks.
Majutusest - rõduga peretuba 64€, koos vesirataste ja tennisega saime kokku € eest.

1.08. Sammulist minema 10.20. Arve 73€. Hommikul sadas ladinal vihma. Istusime autosse ja suundusime Karksi-Nuia poole. Põikasime läbi Pollist, jalutasime Karksi ordulinnuses. Peale seda oli otse loomulikult vaja paisjärve ujuma minna. Peale lühikest suplust kostitas meid järjekordne vihmasadu ning kobisime autosse. Hüppasime Karksi-Nuia Konsumist läbi ja võtsime suuna Lilli peale. Kogu aja sadas vihma vahelduva eduga.
Lillis külastasime looduskeskust, kus oli parajasti toimumas lastelaager. Kohalik perenaine tutvustas piirkonna vaatamisväärsusi. Edasi liikusime Taagepera lossi vaatama. Pärast jalutuskäiku tegime lõunapausi külaplatsil, kus RMK on vastavad fasiliteedid organiseerinud. Õhtuks kulgesime Tündre järve äärde laagrisse. Vesi +23C.


2.08. Campist minema 10.35. Tegime pilti Viirapuu rändrahnu juures. Läti piir kl 11.15. Liikusime Ruhjast läbi. Tegime põike ka Burtnieki järve äärde, kus Hannes ja Joonas käisid ujumas. Valmieras tegime lõunapausi ja võtsime turismiinfost mõned kaardid. Edasi suundusime Sietiniezi, kus Gauja jõe ääres oli kõrge liivapaljand nagu Taevaskojas. Tegime jõe ääres väikse jalutuskäigu ja lapsed hullasid jões. Edasi kulgesime Cesise suunal, et otsida sobivat campi. Lõpuks maabusime kämpingus Unguri järve ääres. Kohalik vana rääkis peale läti keele ainult deutsch. Telgiplats 6 latti. Kämpi hoonestus pärines kuskil 1970ndatest. Kohal oli hulgemalt ka teisi eestlasi. Vesi +25C. Ilm - päike terve päev

3.08. Kl 10.30 Cesise kindlus. Külastasime keskaegseid varemeid, ei hakanud lapsi muuseumi teemaga kiusama. Sissepääs 4 latti. Hiljem hullasid lapsed kõrvalasuvatel mänguväljakutel. Hüppasime poest läbi ja liikusime Amata jõe-äärsele matkarajale, kus rajale pääsemiseks tuli üks latt köhida. Siin tegime ka supipausi. Joonas koos Hannesega läbis kogu matkaraja. Kuna Gerli magas autos, siis Kaire jalutas infopunkti ümbruses. Hiljem kui Joonas koos Hannesega tagasi jõudis, ronis Kaire ka kõrge jõekalda otsa. Lastele imponeeris eelkõige parkla lähedal asuv "Nõidade park", kus sai takistusrajal turnida.

Järgnevalt tegime pikema peatuse Ligatne külas, kus siiani on kasutuses liivakivi koobastesse rajatud keldrid. Jalutasime piki jõeäärt rajatud matkateed ja limpsisime jätsi ühel paljudest vaateplatvormidest. Väga ilus vaikne kohakene.

Õhtuks jõudsime Sigulda kämpingusse (13LVL). Panime telgi püsti ja ujusime Gauja jões (vesi +20C) ning sõtkusime ratastega laste mänguväljakule. Laagrist kesklinna oli ca 70m kõrguste vahet, mille sisse mahtus 1km pikkune tõus, mis liiklusmärgi järgi pidanuks olema 11%, samas Garmin rohkem kui 8,5% ette ei mananud. Igatahes laste käru oli sellest mäest üsna lõbus üles vedada. Poole mäe pealt astus Kaire igatahes sadulast ja lükkas ratast käekõrval, kuna nii sai kiiremini. Joonas pedaalis Granny geariga üles, mis ei olnud nii kiire kui käe kõrval lükates. Kuna õhtusööki ei jõudnud teha, siis nosisime mänguväljaku ääres võikusid. Tagasi laagrisse veeresime veits peale 22 ja pugesime põhku peale mida hakkas ka vihma sadama, kohe korralikult.


4.08. Jäime samasse kämpingusse. Kl 10 sisenesime meie campi vastas olevasse Tarzan seiklusparki. Joonas läbis Tarzani raja (kokku 8 lõiku), Hannes turnis minirajal paar tiiru. Kaire ja Gerli sõitsid kelgurajal. Täispakett seiklusrada oli täitsa karm - mõned lõigud olid mõeldud tõelistele alpinistidele. Joonasel jäid eelkõige nõrgaks käed. Kaks tundi oli rassimist nii et nahk märg. Tarzani rada 12LVL, lasterada 3LVL, kelgurada 2LVL / 1 lask.

Peale seikluspargi külastust käisime ujumas ja tegime kämpsis lõunasööki. Kui kõhud sai täis tangitud, sõitsime autoga Krimulda gondlijaama. Seal pidi üsna kaua passima, kuna gondlike võttis peale kuni 20 inimest ja intervall oli pool tundi. Lisaks olid mingid pulmalised selle mitmeks sõiduks ära bronninud. Seega kulus meil selle värginduse peale mitu tundi, kusjuures tegdmist oli üsna kalli atraktsiooniga - 1 ots: adult 2.50, laps 2LVL ja tagasi pidi ju ka saama. Vahepeal käis Joonas koos lastega vaaterattal, kus pilet oli latt ja lapsed tasuta. Tagasiteel põikasime ka Gutmani koobast vaatama ning käisime poes. Kämpsi tagasi jõudes oli kell juba nii palju, et oli paras aeg õhtusööki valmistada. Peale õhtusööki tegime ratastega väikse tiiru, mis päädis jälle jõe orust üles ja alla sõitmisega, seekord veelgi karmimas versioonis, kui eelmisel õhtul.

5.08. Ukradina! Hommikul avastasime, et õhtul lauale jäetud matkatarvete kast oli kellelegi meeldima hakanud ja kaasa võetud. Mõned nõud (pott sh), mis laual eelmine õhtu pesemata jäid, oli maha jäetud, aga suurem osa väärtuslikust kraamist oli läinud - priimus (nii vedelkütuse kui gaasi oma), toidunõud ja veel igasugu matkastuffi. Kõrvalplatsil asuvad rootslased pakkusid küll lahkesti pudru tegemiseks oma priimust ja kuigi meil oli pott, piim ja helbed ka olemas, siis maitsetut putru kehva enesetunde peale ei olnud isu süüa - ära viidi ka moos, suhkur ja maitseained, mis tolles kastis olid.

Pakkisime asjad kokku ja külastasime Turaida kindlust - sissepääs 3,5LVL nägu. Kl 12 autole hääled sisse ja ühe jutiga Tallinnasse.

Rattaga Siguldas:

Paunkülas

Nädalavahetusel sai külastatud Paunküla looduskaitseala, mis asub Ardu lähistel vahetult Tallinn-Tartu mnt ääres. Parkisime auto Rõõsa järve ääres olevasse parklasse. Kuna maanteelt ei näita matkaradadele ühtegi silti, siis õnnestus esimesel korral tee otsast mööda sõita. Märksõnaks on Rõõsa järv, mille ääres asub täiesti tähistatud parkla ja matkaradade kaart. Rõõsa järve ääres asub ka talu, kus laupäeval oli ka palju rahvast pidutsemas. Kuna eelnevalt (3.okt 2010) olime juba siin piirkonnas matkanud, siis oli teada, et Suur-Kaksjärve ääres asub täiesti korralik RMK telkimisala. Kuna meil olid rattad kaasas, siis oli plaan sinna järve äärde ratastega minna. Joonas tegigi eelluuret ning vaatas platsid üle samal ajal kui Kaire lastega Rõõsa järve ääres suvitas. Suur-Kaksjärve ääres oli keset päeva üleval ka üks telk ja ka üks länkar jeep (SAABiga poleks sinna kohale saanud kuna tee oli üsna roopas ja kohati suured mudamülkad). Joonas otsustas kimada rattaga edasi Punamäe järve äärde, kuna legendi järgi pidi ka seal üks telkimisala olema. Soojärvede äärsed metsarajad kulgesid kitsastel kõrgendikel (nagu Kõrvemaal Jussi järvede juures) ning maastikurattaga oli siin lahe kimada. Kahjuks oli Joonas eelmisel päeval alla kruvinud just maantee jaoks sobivamad Schwalbe Marathonid (siledad) ning juurikate vahel ei olnud see just kõige õigem valik. Punajärve lähistele jõudes läks aga metsarada väga kitsaks, mis oli sobiv pigem jala matkamiseks ning seetõttu tuli otsus tagasi pöörata.

Rõõsa järve äärses parklas laadisime kogu matkavarustuse ratastele ning kulgesime kõik Suur-Kaksjärve RMK-sse laagrisse. Vahepeal oli ka võõras telk koos jeebiga oma pillid kotti pannud ja lahkunud. Õhtul käisime ujumas ja grillisime ning tegime jalutuskäigu laudteel raba peal.

Pühapäeva varahommikul hakkas täiega sadama nagu ilmateade oli ka lubanud. Kui vihmasadu kl 9 paiku väikese pausi tegi, tegime kiirelt hommikueine ja pakkisime asjad. Kui laager kokku sai hakkas uuesti täiega kallama nii et rattaga tuli auto poole juba lasuvihmas kulgeda.

Autoga tegime pärast ka ühe ringi ümber Paunküla veehoidla. Paunküla mõisa aed oli suletud ja sinna turiste tõenäoliselt ei oodata. Päratlõunal tagasi Tallinnas ja ülejäänud pühapäev oli täiesti mõttetu (vihma sadas non-stop).

Teemapildiks on seekord Rahkärv, eelmine kord sai tehtud pilt Suur-Kaksjärvest koos paadisillaga. Nüüd oli sildumiskoht kahjuks hävinenud ning seetõttu oli ka ujuma üsna ebamugav minna.

Garmini logist on näha metsarajad, mida mööda Joonas ringi sõitis:

Lahemaa rattamatk

Suve alguse esimene pedaalimisüritus sai tehtud lastega Loksa kandis. Reede õhtul tõmbasime linnast minema ja maandusime Viru raba lähistel Kalmeoja RMK-s. Mets oli õnneks rahvast tühi, peale meie telgi oli ka üks turistide matkabuss. Laupäeva hommikul keerasime pudru keresse ja alustasime matka Nõmmeveski suunas. Auto jätsime Viru raba äärde parkima. Nõmmeveskil tegime väikse jalutuskäigu ja enne edasisõitu ka supipausi (jällegi RMK lõkkeplats). Marsruut kulges edasi Joaveski-Tõugu-Vihasoo.

Vihasool oli ka mõttepaus edasise marsruudi osas. Kuna lapsed tahtsid jäätist ja vedur Joonasel kurk kuivas (ikka rohkem viimane probleem), siis sai peale Vihasood tehtud shortcut Loksale, kuna siiamaani ei olnud teele jäänud ühtegi külapoodi. Kui Loksal sai end tangitud ja jätsid sisse, siis oli mõte ikkagi Pärispea ps-le tiir peale teha. Loksalt saigi kurss Viinistusse võetud. Viinistus tegime sadamakõrtsis korraliku lõunapausi ja lapsed möllasid sadama muulil. Peale sööki ja puhkust tulime tiiruga Suurpea-Loksa-Kolgaküla tagasi auto juurde.

Distants 66,3 km

Nõmmeveski juga suvel



Track:

Kanuu Seli-Kohila

Kevadpühad sai veedetud kanuutades Keila jõel. Alustasime Seli mõisa juures ja mõlasime Kohilasse. Vahetult Seli suvilate taga oli jõgi üsna risune ja kiirevooluline. Veskipaisu juures tuli Kaire koos lastega maha ja Joonas sõitis paadiga üksi. Takkajärgi konstanteerides oleks võinud ka kõik koos üle sõita, kuna laine ei olnud väga suur. Edasi kulges jõgi üsna rahulikult ja lastega mõlatamiseks oli jõgi täitsa sobiv.

Vahetult enne Lohu mõisa tegime väikse söögipausi. Lohu mõisa pais oli ka üks vähestest kohtadest, kus reaalselt tuli paadist välja ronida, kuna sellest ei olnud eriti võimalik üle (alla?) sõita.

Peatuse tegime ka iidse Lohu linnuse juures. Üle jõe oli linnusesse pääsemiseks ehitatud korralik sild maanteelt tulijatele.

Kohilas tulime maha vahetult enne veskipaisu, kus oli olemas paatide maabumiseks korralik sillake.

Allpool olevas videos on näha, et veevool oli 1. mail päris korralik.



Distants 10,4km

Track

Paukjärve Suusamatk

Täna sai ette võetud suusamatk Paukjärve äärde mööda klassikalist marsruuti: Järvi järved - üle soo - Paukjärv. Lume paksus oli natuke alla põlve - seega tuli liikumiseks valida õiged abivahendid. Kaire ei viitsinud hommikul suusasaapaid otsida ja valis räätsad (vale valik). Joonas valis oma matkasuusad (õige valik), Gerli oli kelguga, Hannesel mäesuusad.

Esialgu oli idee, et Joonas tirib Hannest ja Kaire Gerlit. Probleemiks oli aga see, et räätsad vajusid mingil määral läbi lumekooriku ja tekitasid jäljed, kus kelk kaotas oma stabiilsuse ja kippus ümber minema. Siis vahetasid Hannes ja Gerli osad - Hannes püüdis suuskadega Kaire jälgedest mööda puigelda. Ka see trikk hästi ei õnnestunud ning aeg ajalt jäid suusad jälje ja lumekooriku vahele kinni. Seega tuli jällegi jooksvalt improviseerida: Joonas oli vedur, Gerli tema taga ning omakorda Gerli kelgu küljes oli ots mille taga rippus Hannes. Kuna suusad ja kelk ei vajunud läbi kooriku, siis sedasi liikumine oli päris tempokas - igatahes kiirem kui Kaire üksinda räätsadega.

Kuna Paukjärve torni valge katus oli kaugelt ilusti näha võtsime suuna otse sellele, ignoreerides tegelikku laudtee asukohta. Paraku ei leidnud me, ligemale jõudes, mäe juures kohe üles õiget teeotsa RMK kämpi, siis sai seal natuke liigselt kõrgusmeetreid läbitud.


Paukjärve ääres tegime suppi ja kinnitasime keha, ronisime ka torni. Tagasiteel sai kulgetud mööda laudtee asukohta ja seal kandsid räätsad ka märksa paremini kui ülejäänud raba peal (nagu näha ka teema pildilt).

Track koos piltidega

Videolõigus on näha, et Kairel oli räätsadega päris raske liikuda:

Austria suusareis - Zillertal Arena

07.02 Väljasõit Tallinnast.

Lennuki ametlik väljumine Münchenisse oli plaani järgi 6.45 am. Kuna ilmateenistuse andmetel oli Müncheni lennujaamas suur lume üleküllus, siis venis stardiaeg 30min. Enne maandumist tiirutasime linna koha veel ca 20 min. Seega hilines lennuk ca 1h. Kohvrid ja suusad saime kätte suht normaalse ajaga ning kohe tormasime S-Bahni jaama. Tormamisest hoolimata jäime napilt plaanikohasest rongist maha. Marsruut kulges siis S-Bahniga Ostbahnhof - Jenbach (Veneetsia rong) - Kaltenbach (Zillertalbahn). Kaltenbachi jõudsime ca 3.30 pm. Raudteejaamast reisukoju (Hnr 94) oli ca 500m. Kohvrite ja suusakottide vedimine läbi lumiste tänavate oli paras katsumus. Ühe korraga ei jõudnud kõike ära tõmmata. Õhtupoolikul tutvusime külaga, ostsime õlled ja mäepiletid (7 päeva 232€).

Bahn.de pilet 78€ edasi-tagasi

08.02. Triikisime Hochzillertal-Kaltenbachi nõlvasid.

Mäele minekul sõitis gondlijaama (ca 1km) meie maja juurest suusabuss. Tagasi kahjuks sellist teenust ei olnud. Ilmar katsetas koju jõudmist otse üle põllu, teised kõmpisid gondlijaamast suusad seljas.

09.02. Põhiliselt Hochfügenis. Ilmar tuli koju üle mägede suuskadega, ülejäänud istusid Hochfügenis suusabussile, mis toimetas inimesed Fügeni bahnhofi, kust rongiga koju sõitsime.

10.02. Penken. Sõitsime Zillertalbahniga Mayrhofenisse, kust gondliga tõusime Penkeni nõlvadele. Kõik sõitsid radu vastavalt oma võimetele. Ilm oli tipus üsna külm (-20C), seega sõideti põhiiselt madalamatel nõlvadel. Tagasi tulime Hippachi kaudu. Osa seltskonnast laskus alla gondliga, mõned valisid Skiroute'i, mis lõpus oli üsna ekstreemne. Sellega kaasnesid päris korralikult känsad.

11.02. Zillertal Arena.

Sõitsime rongiga Zell am Zillertali. Suusabussiga Rosenalmi jaama. Kuna ülemistel nõlvadel oli suur tuul ja ilm oli külm, siis üleminekunõlvad Gerlosele olid suletud. Kogu päeva sai siis sõidetud Rosenalmi nõlvasid. Rajal oli ka BMW sponsoreeritud slaalominõlvad, kus sai oma oskusi filmida ja hiljem netist vaadata. Joonas pani korraliku känsa lumelaudurite fun-parkis, kus parem labakäsi sai korraliku vigastuse. Õhtul käisime söömas maja kõrval asuvas pizzarestoranis.

12.02. Zillertal Arena.

Hommikul läbisime eelneva päevaga sama marsruudi. Reelika ja Gregory jäid Kaltenbachi nõlvadele. Kuna ilm oli üsna hea, siis ülejäänud võtsid ette matkamarsruudi üle Zilletal Arena. Kõik liftid töötasid. Kaur ja Ilmar tiirutasid läbi kogu Zillertal Arena. Joonas, Kaire ja Hannes püüdsid ka seda teha. Kuna Hannes kulges siiski tasa ja targu, siis paraku nad päris edasi-tagasi (Rosenalmi gondlijaama) ei jõudnud. Nad maabusid Gerlose keskuses, kust paraku oli just napilt suusabuss väljunud.

Kuna järgmise bussini oli pikk aeg passimist, siis sai kohvikus istutud ja mõned joogid võetud. Tagasi Kaltenbachi jõudes oli juba üsna pime.

13.02 Kaltenbach-Hochfügen

Joonas läks hommikul kohalikku traumapunkti vigastuse tõsidust kontrollima, teised läksid Kaltenbachi-Hochfügeni radadele. Traumapunktis tehti käest kaks pilti ning lühikese uurimise ning valuliku käe katsumise peale tõdes tohter, et ühes käelaba luudest on väike mõra sees. Siiski ei olnud olukord nii tõsine, et pidanuks kipsi panema. Korralik lahas siiski pandi. Arve 419,50€. Reisikindlustajale on see arve nüüdseks loomulikult esitatud. Edit: Kindlustuse ainuke küsimus oli, miks ma kohe laupäeval traumapunkti ei läinud. Piisas vastusest, et traumapunkt oli nädalavahetusel kinni. Kogu protseduur koos järjekorras ootamisega võttis vaevalt tunni ning õige pea tormas Joonas ka teistele mäele järgi. Nii palju see lahas siiski sõitmist segas, et kasutada sai vaid vasakut kätt (kepi hoidmisel). Lisaks pidi vahetama kindad ka Kauriga, kuna Joonase enda kinnas ei läinud kätte. Õhtul tulid Ilmar, Joonas ja Kaur koju otse üle põllu, kasutades Ilmari eelnevalt läbi proovitud rada.

14.02 Mayrhofen

Kuna Reelikal suusasaabas hõõrus ikka jubedalt ja sõita ei saanud, siis tema võttis vaba päeva ja jalutas Mayrhofeni linnakeses. Ülejäänud sõidsid Mayrhofeni radadel. Sai tehtud korralik suusapäev. Õhtupoolikul läksime bussiga Fügenisse veekeskusesse-sauna.

15.02. Pakkimine
Kuna eelmine päev läks pikale, siis pakkimise otsustasime hommikuks jätta. Kuna majaperemehega oli kokku lepitud, et peame lahkuma punkt kl 9, siis läks aeg päris kiirelt. Siiski jõudsime õigeks ajaks oma kodinatega uksest välja. Peremees oli veel nii lahke, et lubas kogu tavaari oma auto peale tõsta, millega ta selle raudteejaama transportis. Kuna meil oli plaanikohaselt natuke aega, siis jalutasime veel Kaltenbachi poekestes ja tegime mõned klõpsud Stephan Eberharteri Goldpiste all. Zillertalbahni peale sai mindud ca 11 paiku. Jenbachis ootasime Müncheni rongi ca tunnike. Lennujaama jõudsime suht varakult, aga nagu juba tulles, siis ka nüüd oli lennuplaanis viivitused ning Tallinnasse jõudsime peale südaööd.