8.10.Lennuk Tallinnast väljus 8.45 (1h hilinemine).
Hotell Alto Lido****. Peale lõunat tegime jalutuskäigu promenaadil.
9.10.
Hommikul rentisime auto ja suundusime Ribeiro Frio - Portela levadale. Osa maad jalutasime kõik koos ja siis pöördus Kaire koos lastega tagasi. Joonas katsetas tagasiteeks Pocco Bezerro jõe ääres kulgevat vana levadat. Paraku juhtus selline teeema, et kui levada mingil hetkel ära lõppes otsustas Joonas jätkata matka pikki jõe orgu edasi. Tegelikkuses läks õige rada väikse jõnksuga jõe orust välja. Juhtus see, et kui Joonas oli miski pool kilti mööda suhteliselt kuiva jõesängi kulgenud oli ees esimene järveke kust veel oli võimalik läbi astuda (vesi alla rebade). Järgmiseks oli aga ees sellise sügavusega järv, kust ilma ujumata edasi ei saanud. Mitte, et vesi oleks külm olnud (sügavuse proovimise mõttes sai ka paljaks kooritud ja järve ujuma mindud), aga fotokott ei olnud nii veekindel, et seda ujutada oleks saanud. Seega seadis Joonas sammud tagasi ja kulges kiires tempos vana rada pidi matka alguspunkti. Õhtul sai kohalikust toidupoest ka korralik matkakaart muretsetud, kus oli see rada ilusti näha, kust oleks õige kulgemine olnud.
10.10.
Võtsime suuna lääne poole. Sõitsime üle mägede ja käisime Porto Monizi ookeanibasseinides, mille eest kokku taheti 4€. Tagasi sõitsime Sao Vicente kaudu.
11.10.
Rabacali orus. Levada do Risco ja 25 Fontes. Gerli näitas juba hommikul virisemise tundemärke ja haigusevimm oli sees. Koos tegime jalutuse Risco kose juurde, siis suundus Kaire Gerliga tagasi auto juurde. Joonas ja Hannes käisid ka 25 Fontesi juures, mis oli iseäranis turistidega üle koormatud. Casa de Rabacali juurest auto parklasse oli ikka kõva marssimine ja vanasid turiste vedas sealt üles mikrobuss. Oli päris kõva matkapäev. Vertikalis oli kõrguste vahe üle 300m. Õhtupoole ujusime Funchali kohalikus ookeanibasseinis. Joonas ujus ka avameres. Basseinides ujusid ka väiksed kalad.
12.10
Gerlil oli hommikul miski 38C ja pealelõunat 39C palavik, seega temaga kuskile minna ei saanud. Kaire jäi Gerliga hotelli ja Joonas läks Hannesega Aquaparki Santa Cruzi lähistel. Eriti huvitav oli see, et Joonas ja Hannes olid peale teenindava personali ainukesed külastajad! Ilm ei olnud tõesti ülemäära soe, aga mingi külm ta ka ei olnud. Igatahes oli Hannesel lõbu laialt ja sai kõiki liumägesid koralikult lastud. Ka siis kui ära läksime ei tulnud ühtegi inimest. Küllap on siin kohalike jaoks juba sügis ja turistidele (ei hakka neid siinkohal iseloomustama) veepark eriti huvi ei pakkunud
13.10.
Hommikul käisime Funchali botaanikaaias. Edasi võtsime suuna Sao Lourenco poolsaare suunas. Kohale jõudes lapsed magasid ja Kaire jäi nendega autosse. Joonas läks üksi matkateele. Samas oli Gerlil ikka kehva olla (autoparkla oli päikese käes lageda taeva all) ja ta ärkas üsna kiirelt üles, siis kogu marsruuti ei jõudnud Joonas läbi käia ja pöördus tagasi. Kindluse mõttes otsustasime Gerliga Funchali haiglast läbi sõita. Pediaater vaatas üle ja andis mõista, et midagi tõsist ei ole, vaid viirus (palavikku mõõdeti haiglas jällegi 39C). Tohter kirjutas retsepti, millega natuke eemal olevast apteegist sai 21€ jagu igast rohti ostetud. Peab mainima ka et haiglas toimis eduliselt Euroopa ravikindlustuskaart, samuti küsiti seda ka apteegis. Tõenäoliselt andis see ravimitelt mingit soodukat. Sõitsime reisikodust läbi ja otsustasime ka Madeira kõrgemas tipus (kuhu saab autoga) ära käia - Pico Ariero, 1816m. Kõige kõrgem on Pico Ruivo 1867m, kuhu läheb matkarada Ariero juurest. Õhtul tagastas Joonas rendiauto.14.10.
Joonas ja Hannes jalutasid Funchali linnas kulgeval Levada dos Piornais'l. Tagasiteel sai Hannesele ostetud snorgeldamise komplekt, mida pealelõunal ka katsetama mindi ookeani basseinidesse.
15.10.
Tagasi Tallinnasse. Funchali lennujaamas saab lennukite õhkutõusmist/maandumist jälgida avatud rõdul otse ruleerimisteede kõrval.
