Nõmmeveski 2021

13.11. Tekkis selline vaba nädalavahetus. Kairel oli broneeritud Haapsalus spa. Seoses koroonapiirangutega ei olnud Joonasel sinna asja. Kaire läks Beritiga, Gerli apteegis verifitseeritud kiirtest oli ka sobilik ning ta sai ka kaasa. Hannes ei arvanud sellest midagi ja jäi koju. Joonas sai siis kulgeda oma äranägemist järgi.

Kodust minema ca 12.30. Kui esialgu oli mõte sõita põhjarannikut pidi Paukjärve kanti ja siis Soodla kaudu tagasi, siis tee käigu pealt tekkis mõte liikuda hoopis Kalmeoja RMK-sse. Kuna päevad on sel ajal väga lühikesed, siis 16.30 paiku kohale jõudes oli juba üsna hämar (päikeseloojang kl 16). Kalmeojas on mitu lõkkepaltsi aga ainult ühe juures on laavu (mida Joonas sihtis). Kohale jõudes olid seal mingid turistid ning tuli liikuda mitte laavuga varustatud platsi juurde, kus kiirelt sai lõke püsti pandud. Aga kui juba korralikud söed valmis said, turistid lahkusid. Sai siis mingi koha pealt leitud potiga söed teisele lõkkeplatsile toimetatud ja oma kämps laavu alla kolitud. Õhtul vorsti sussitamine ja niisama aja veetmine. 

Priimusega teed keetes (vett sai tee pealt jõest võetud) õnnestus laavu all tulekahju tekitada, milles hävines alusmadratsi kott ja osa vedelat plastitaolist materjali tilkus ka jope varrukale. Täpselt ei saanudki pihta, mis moodi see alguse sai kuna samaagselt sai lõkkega toimetatud ja vorste sussitatud. Pildil on setup näha, millest kõik alguse sai, taustal madratsi kott, mis hävines. Ajaleht Pealinn oli ka leekides. Pudeliga vee keetmine oli esmakordne prooviüritus. Teised nõud olid just parajasti kasutuses.

Öösel temp +1...2C

Päev: 71,5 km 

14.11 Ärkamine 6.30 paiku. kl 7.15 minema. Mässasin Garminiga ja salvestasin kogemata läbitud teekonna, mistõttu matka salvestus on kaks träkki. Kuna ratta käiguvahetaja blipsid ei funganud (need millega valitsate pealt Garminit juhtida), siis arvasin, et mingi ühenduse viga, aga kui ka käigud ei vahetanud, siis sain aru, et Di2 juhe oli ühendusest lahti tulnud seoses pakkide seadmisega lenksule. Esialgne ehmatus, et Di2 aku oli külmaga tühjaks saanud ei osutunud tõeks. Olgu mainitud, et olen seda ainult ühe korra kevadel laadinud (õigemini kui tehasest ratas tuli) ja tol külma hommikul näitas ikka 40%. Seda peale ca 1200km läbimist - mis teha, ei ole suur väntaja arvestades hooaja peale. Üldised arvamused, et Di2 aku kestab ca 2000km, peavad paika. Hommikul enne päikesetõusu temp näitas 0C. Salmistu rannas tegin kiire lõunapausi, et sooja saada. Päike tuli välja, temp +3...4C, aga näpud ja varbad kippusid külmetama.

Päev: 87,9km
Matk: 159,4 km

Trackid:

Ida suund:

Tagasi koju:

Video:

Rõõsa raba

Kui suvi juba läbi, siis tuli meile uus pereliige: Respo mini caravan. Joonas tegi sellele paari kuu jooksul mitmeid täiendusi. Asja idee on selles, et oleks lihtsam suuremat matkakraami transportida ja mõned inimesed mahuvad selles ka ööbima. Sügis-talvisel perioodil on see üsna mugav lahendus, kuna küte on ka sees.

Beritil oli kange soov seda katsetama minna. Suundusime otse õunamahla teolt Raasikult edasi Rõõsa rappa. Sealsele RMK platsile jõudmine nõuab kerget offroad võimekust, tavalise karavaniga pole sinna asja. Järgmisel hommikul sai tehtud väike matkake ja siis tagasi koju.

Track:

Video:

Tallinn - Virtsu rattamatk

Jaanipäeva paiku on viimasel paaril aastal saanud tavaks teha üks rattamatk. Seekord olid kambas Hannes ja Joonas. Kuna Hannesel oli planeeritud Sõlekese sõpradega telkimine Meremõisas, siis sobis see ilusti marsruudi planeeringusse.

21.06. Väljumine kodust kl 14. Selle suve kuumarekord, ca 35C. Paari vändavajutusega  higi voolas. Teemapilt ütleb kõik. Kõige parem riietus oleks lihtsalt uikaritega, aga siis oleks keha ära põlenud. Meremõisa jõudsime kl18 ja kohe ujuma. Vesi 21,5C. Hannes liitus oma sõprade seltskonnaga, Joonas hiilis vaikselt kaugemale ja pani oma kämpsi püsti.

Päev 51,5km, keskmine temp +34C.

22.06. Ega öösel eriti Hannes magada saanud, kl 6.00 oli rahvas juba üleval (või polnud magama läinudki). Ma tegin Hannesele ettepaneku teha hommikusöök ja pakkida asjad kokku. Ta siis irdus oma sõpradest ja kl 8.25 liikusime Meremõisast edasi. Suundusime läbi Klooga Kaitseväe polügoni Madise ja Padise suunas. Kl 10 paiku olime Padisel ja laadisime veevarud täis, kuna ees ootas pikki ja igav maantelõik Linnamäele. Mereäärne distants Nõva kaudu oleks kujunenud liiga pikaks, arvestades ilmaolusid. Aga läbi sisemaa kulgemine oli ka paras piin. Põhjuseks erakordselt "hea" parmu aasta. Metsade vahel olid need kallal isegi siis kui rattaga liikusid, rääkimata mõnda varjulisse kohta seisma jäämisest. Kuna tegemist oli üsna elu ja surma küsimusega, siis ei jäänud muud üle kui peale lasta militaarotstarbeks ette nähtud Bens sääsemürki (kasutusjuhend ütles, et tohib kasutada 1x päevas ja lastele üldse ebasoovitav). Aga see toimis väga hästi, sest hoolimata higist nõretavast kehast lendlesid kõik putukad paari cm kaugusel kehast. Selliselt palavuses kulgedes jõudsime Linnamäele, kus sai puu all ca tunnike und järele magatud ja joogivarusid täiendatud.

Enne Haapsalut tegime Olerexi wrapi peatuse ja hüppasime Selverist läbi ja varusime õhtuks provianti. Rohukülasse jõudsime kl 16.20. Kohe ujuma, vesi 24C. Õhtul enne sööki sai ka veel ujumisring tehtud.

Kui esialgu paistis, et kuiv ilm kestab, siis õhtu poole hakkas mere peal välgutama ja see jõudis ka Rohukülla. Pidime sääsevõrgule ka katte peale tõmbama. Õhtul jälgisime miskit äikese äppi telos ja võrdlesime pikselöögi asukohti reaalajas.

Päev 92,3 km. Temp avg 30C

23.06. Hommik paistis ilus päikesepaiste ja jäime laagrisse liialt kaua uimerdama. Ca 10 paiku väljusime Rohukülast. Ja õige pea hakkas korralik action pihta - padukas oli eriti võimas, õnneks jäi tee äärde korralik bussipeatuse majake, kuhu saime varju alla. Õnneks oli vihm lühike (ca 15-20 min) ja õige pea paistis jälle päike ning saime edasi kulgeda. Eesmärk oli jõuda ca 12 paiku Puisesse, kus meil oli kokkulepitud transport ületamaks paadiga Matsalu lahte. Paar kilti enne Puise külalistemaja avanesid jällegi taevaluugid. Jäime jällegi bussipeatusesse varju alla. Aga seekord sadas ikka palju pikemalt ja ilma paranemise märki ei paistnud. Joonas helistas paadimehele ja küsis üle, kas sellise ilmaga üldse merele lastakse. Paadimees andis mõista, et tal on veel natuke aega, et oodata ilma paranemist. Kui suurem vihm järgi jäi ja pisike sabin kestis siis suundusime sadama poole, lootuses ikka üle saada. Puise külaslistemajas serveeris perenaine meile sooja suppi kuni peremees end valmis seadis. Kui paati istudes veel natuke tibutas, siis õige pea oli ka ilm hea ning tasus ikka kohale tulla.

Samal ajal liikus Kaire Gerli ja Beritiga Virtsu maanteel ja seal olla selline vihm, et autod jäid tee äärde seisma.

Teisel pool Matsalu lahte oli juba päike väljas ja jõudsime kenasti Lõo küla jaanipäeva paika. Ei olnud ka enam põletavalt kuum ilm.

Päev 59,2km
Kogu matk 203 km

Track:

Video:

Paukjärve rattamatkake

29.05. Kaire, Berit ja Joonas tegid väikese jalutuskäigu Käsmu poolsaarel. Pärast suundusime Paukjärve äärde, kus Berit ja Joonas jäid ööbima. Kaire jalutas tagasi parklasse ja sõitis õhtul koju.

30.05 Tegime hommikusööki ning kulgesime vaikselt Aegviidu raudtee jaama, kust siis rongiga Tallinnasse tagasi.

Matkahooaeg sai õige hoo sisse.

Track:

Kanuu Põltsamaa

Seekordne kanuu üritus sai natuke suuremalt ette võetud. Tallinnast lendasid kohale Berit, Hannes ja Joonas. Tartust liitusid kambaga Uko, Jakob ja Jaak. Plaanis oli teha kevade esimene telkimine ja kanuumatk. Kuna Põltsamaa jõgi on siiani kanuuradarilt välja jäänud, siis tundus see ka logistiliselt mõtekas valik ekipaažidele. Reede õhtuks ajasime end kohale Norra lähistele Kirikumäe RMK platsile. Plats on kohe jõe ääres. Põhimõtteliselt tõstad paadi auto katuselt otse jõele. Sellega ka kogu faciliteedid piirdusid. Lõkkekoht oli, aga telgi püstitamine on paras challenge. Suure otsimise peale leidsime kahe telgi jaoks siiski üsna kuiva koha veidi kõrvalasuvas kuusikus. Lastel pidid kummikud jalas olema, sest lõkke juurest telgini tuli mudane kraav ületada. Õhtul sussitasime vorste ja pidasime järgmise päeva plaani.

Laupäeva hommikul sõime kõhud täis. Jaak ja Joonas sõidutasid ühe auto finišisse Rutikvere mõisa juures ning tulid siis teise autoga tagasi starti. Laadisime lapsed peale ja alustasime kulgemist mööda Põltsamaa jõge. Üldiselt oli jõgi üsna hästi läbitav kuigi koprad olid päris palju vaeva näinud puude langetamisega. Üht elukat õnnestus ka näha.

Joonas unustas suure sahmisega moonavarud autosse, kiirsnäkid said ainult kaasa. Õnneks Jaak taipas purgisupid ja priimuse kotti panna. Retke poole peal oligi lastel kõhud tühjad ja väike lõunapaus kulus marjaks ära. See, et Joonas kõik nõud ja söögiriistad maha jättis oli eelnevalt teada. Jaagul olid mõned mollid ja lisaks ka purgid, mis suppidest üle jäid. Aga Jaak ise otsustas kõik söögiriistad maha jätta. Õnneks oli Joonasel kaasas Macgyveri nuga, millel ka väike saag küljes. Samal ajal kui Jaak suppi keetis õnnestus Joonasel mitu söögiriista puuoksast välja vesta. Ning siis hiinlaste kombel sai ka supp söödud. Rutikveresse jõudsime kokku 4 tunniga, millest sõiduaega oli ca 3h. Distants 21,5km.

Track:

Video:

Kanuu Jõelähtme

 Kevadist suurvett ei saa raisku lasta. Kuna Beritil oli ka suur soov paadiga sõita, siis sai valitud linnalähedane Jõelähtme jõgi. Midagi suurt ei plaaninud. Istusime peale Kostivere silla juures ja maabusime üsna kiirelt enne Peterburi teed. Väga sujuv kulgemine heinamaade vahel võrreldes eelmise nädala Pirita laskumisega. Pärast käisime ka Jägala joa ääres. Seal tegi üks neljane punt räftingut vahetult joa alt allvoolu.

Väga huvitav fakt tabas täpselt üks nädal hiljem mööda Peterburi maanteed Jõelähtme sillast möödudes. Nimelt oli jõgi täiesti kuiv - ühe nädalaga oli veetase nii palju langenud, et see oli jälle maa alla peitu pugenud nagu see karsti jõele kohane.

Track:

Video:

Kanuu Pirita

2021 kevad saabus väga hea veega, kuna sellele eelnenud talvega kogunes korralik lumevaip. Esimese treti tegi Joonas koos Alvariga Pirita jõel 27.03.2021. Stardipaigaks oli Vaskjala sild. Eelsoojenduseks sai sinna ratastega kohale sõidetud. Kaire tõi paadi autoga järgi. Ilm oli soe - nagu teemapildilt näha oli lühkarite ilm. Alvar oli tüürimees ja Joonas istus ees. Selline paigutus tekitas muidugi probleemi kaalujaotuse osas, sest vöör oli seetõttu oluliselt raskem ja lainetesse sisenemine kahmas sellega omajagu vett sisse. Kuna vett oli mõnusalt palju, siis selliseid olukordasid tuli omajagu ette. Kuni Iru paisuni oli kulgemine üsna sile, va üks pais Lagedi kandis, mille juures tuli korraks ka paadist välja astuda. Selles kohas nägime ka üht koeralaipa kivide vahel hulpimas. Irust allavoolu hakkas korralik lainetus ja mida edasi seda rohkem vett paadis loksus. Lükati silla juures oli vett juba niipalju sees, et kanuu muutus ebastabiilseks ja otsustasime maale astuda. Altpoolt naba oli kogu riietus läbimärg ja ei viitsinud enam edasi aerutada. Panime kuivad riided selga ja ootasime kuniks Kaire meile vastu tuli.

Alvar oli otsustanud katsetada ratta transamist paadis (Xdreami vms sellise ürituse treeningu mõttes) ja tema Cannondale sai kogu selle veeralli osaluse. Ja Piritalt tuli tal ka koju tagasi sõita.

Track:

Video:

Aegviidu - Liiapeksi talvematk

Tingituna väga ilusast talvest, mis üle pika aja Eestimaad vallutas tekkis hea võimalus üheks korralikuks talimatkaks. Kuna peale Joonase keegi suurt huvi asja vastu üles ei näidanud, siis oli tegemist solo üritusega. Pikalt sai vaagitud liikumisviisi üle. Kuna lumeolud olid head, siis justkui suusad oleks olnud hea valik. Marsruudi osas tuli valik teha selliselt, et oleks võimalik kodust ära minna ja tagasi jõuda ühistranspordi abil. Aegviidu raudteejaam tundus hea lähtepunkt. Liikumiseks kas siis lõunasse Tartu maantee suunale või põhja, Peterburi tee poole. 260 cm pikkused matkasuusad tundusid ühistransporti sisenemiseks liialt tülikad, seega sai otsustatud jalgsi liikumise kasuks.

16.01. Laupäeva hommikul kodust minema, supsti nr 8 bussiga Balti jaama. Rong Tallinn - Aegviidu 10.00-10.50. Aegviidust alustasin marssimist mööda RMK matkateed Oandu suunas. Ennist sai juba mainitud, et lumeolud olid ülihead, mis tähendas ühtlasi seda, et kõikjal kus sihid sees, olid ka korralikud suusarajad peal. Matka esimesed ca 13 km kuni Kõrvemaa matkakeskuse piirkonnani kulgesid väga paljuski suusaradadel. Endal oligi natuke loll tunne sedasi suusarajal marssida. Hiilisin küll raja servas, aga tunne ei olnud hea, kuna ise kirun alati inimesi kes lihtsalt suusarajal jalutavad. Õnneks oli rada üsna kõva põhjaga ja jalg ei vajunud läbi. Selles lõigus oleks suusk olnud ilmselgelt kõige õigem valik. Edasi läks asi muidugi huvitavamaks. Jussi järvede vahel kulgeb ju matkatee väga reljeefsel maastikul. Seal ei oleks olnud suusaga midagi teha. Jussi mägedest tuleks suuskadega raba peal mööduda. Hoolimata üsna külmast ilmast - min temp oli päeval -15C - oli raba paksu lume all üsna pehme. Jalgsi oli kogu tee siiski üsna normaalselt läbitav, kuna jäljed olid ees.

Lõuna pausi jaoks ei hakanud pikalt aega kulutama, sai käigult nositud pähkleid-rosinaid-juustu. Üsna hämaras (ca 17 paiku) jõudsin Paukjärve äärde kämpi. Päevatee 23,2 km.

Paukjärve ääres on 2 lõkkeplatsi. Peamise neist oli üks suurem grupp juba hõivanud (suur sõjaväe telk ahjuga). Väiksem, kõrvaline lõkkekoht oli ilusti vaba. Hea oli ka see, et keegi oli sealt üsna hiljuti lahkunud, nii et väga õrnad söed olid veel hõõgumas. Viskasin kiirelt kuivi kuuseoksi peale ja sain lõkke kohe põlema. Nagu tavaliselt olid kõik lõkkepuud ära põletatud ja varjualusest polnud midagi võtta. Kiirel ringkäigul laagriplatsi läheduses leidsin ühe mahakukkunud paraja suurusega kuivanud kuusenoti, mis sobis hästi õhtu lõkke vajaduseks. Tarisin selle platsile ja saagisin juppideks ja lõin kirvega pilbasteks. Kokkupandava matkasaega võttis see küll aega, aga seda oli palju ja lisaks andis see tegevus sooja. Õhtuks küll temepratuur mõnevõrra tõusis, kõikudes-10 kuni -12C vahemikus. Kui lõke juba üleval, siis oli plaanis ära süüa üks Tactical food packi õhtusöök. Mul oli kaasas ka gaasipriimus, aga kuna lõke oli üleval ja vett tuli lumest teha (ehk kulus palju energiat), siis viskasin poti lõkke kohale ja sedasi sai vesi keema aetud. Tactical foodpackist ülejäänud vee valasin pudelisse, et ei peaks järgmisel hommikul hakkama uuesti vett keetma. Õhtul ei saanud küll sellest aru (segatuna toidu sisse), aga järgmisel hommikul see vesi ei maitsenud üldse - lõkkest eemaldunud suits segunes sulalumega ja see vedelik oli täielik tökat. Öö jooksul jõudis vesi pudelis ka osaliselt külmuda.

Peale õhtusööki kaevasin lumest puhtaks ühe aluspinna kahe puu vahel ja püstitasin tarpi. Maapinnale viskasin kaks alusmatti ja pugesin kahe magamiskoti sisse. Kuigi selline kombo oleks teoreetiliselt pidanud tagama ülimugava olemise, siis varajane magamaminek ca 9 pm paiku (midagi polnud seal pimedas üksi teha) ning kohati üsna jahe tunne ajasid mind juba 5 am paiku üles.

Pakkisin kiirelt kodinad kokku ja jätkasin matka Peterburi tee poole. Eelmisel õhtul sai uuritud bussiaegasid Loksa teeristist Tallinna suunal. Sihtisin 8.20 paiku väljuvale bussile. Mööda RMK matkarada komberdades jõudsin 8 paiku bussipeatusesse ning 8.15 paiku peatus hoopis mingi teise liini buss, mis mind peale korjas ja ilusti Balti jaama sõidutas. Kl 9.30 oliin juba kodus tagasi.

Track:

Videojupp: