Pirita - Paunküla rattamatk

12.11.

Kodust minema 11.30. Väga hea tagant tuul ja päikesepaisteline ilm. Kulgesin marsruudil Maardu - Jõelähtme - Kaberla - Kiiu - Soodla - Alavere - Rõõsa. Maardu taga singlite juures kadus tee täiesti ära. Edasi selliseid ärakukkumisi polnud. Kuna eelnevatel nädalatel oli vahetpidamata sadanud, siis metsateed olid kohati väga mudased. Tegin jätsi ja õllepeatuse Soodla poes. Alaveres pidin ka poest läbi hüppama, kuna tuli meelde, et olin maha unustanud leiva ning hambaharja/pasta.

Suur-Kaksjärve RMK platsile jõudsin 16.05. Palju rahvast oli just metsast väljumas. Keegi ööbima ei jäänud ja seetõttu oli ilusti vaba suurte mugvustega varjualune (uksed ees). Kl 17 oli juba täitsa pime. Õhtusöögiks grillisin vorsti ja. Taevas oli selge ja vahtisin natuke tähti ning pugesin seejärel oma kuuti.

Päev 82,2km.

13.11.

Kl 4.40 tundsin, et on tagumik on vastu maad ja madrats on vaikselt tühjenenud. Ei olnud päris tühi, aga kõige mugavam ka polnud. Otsustasin, et ei hakka enam juurde puhuma ja ärkasin üles. Tegin hommikusöögiks Tacticali ja pakkisin asjad kokku. Temp ca 5C. kl 5.45 sõitsin kottpimedas metsast välja. Tartu maanteel kohtasin ühte autot ja kogu koduteel pigem alla kümne. Õnneks ei puhunud vastutuult, mis eelmisel päeval hirmutas. Enamus teest kulges tulede valgel pimedas (päikesetõus kl 8). Enne 9 olin juba kodus.

Päev 55 km. Kogu distants 137,2 km.

Track:

Andaluusia 2022

 

Puhkus Hispaanias. Novatours pakett. Hannes jäi seekord koju.

19.10. Lennuk Tallinn-Malaga kl 5:30-9:20 +1h. Kuna oli ainult käsipagas, saime kiirelt transfeeri peale, aga lõpuks ootasime kuni buss täis. Lennujaamast hotelli ja 7km.

Kl 10.30 saabusime Sol Principe hotelli. Check-in kulges väga aeglaselt. Tuppa saime kl 11 paiku. Seadsime end sisse ja tegime kohe ühed basseiniringid. Ca 13 paiku leidsime hotelli kõrvalt ühe söögikoha ja tegime korraliku lõunasöögi, mis korvas ka puuduvat hommikueinet. Siis suundusime ümbruskonnaga tutvuma. Joonas ja Gerli laenutasid rattad (10€ päev) ja liikusid mööda promenaadi Torremolinose keskuse poole ja tagasi. Kaire jalutas Beritiga mere ääres. Rattalaenutuse juures sai ka autot rentida ja bronnisime alates 20.10 kuueks päevaks Renault Clio (240€ full kasko).

20.10.

Kuna auto sai kätte alates kl 11, siis Joonas ja Kaire tegid peale hommikusööki veel ühe rattaringi linna peal. Kui auto käes otsustasime hakatuseks seiklusparki sõita, mis asus Marbella külje all. Jõudsime kohale 13 paiku ja selgus, et see oli väga populaarne koht ja tuli eelnevalt külastus broneerida. Meile pakuti esimest vaba aega kl 15. Peale mõttepausi otsustasime edasi sõita Rondasse, kuna olime juba

poolel teel. Tee üle mägede oli üsna huvitav. Ronda linn on ka väga turistico. Jalutasime linnas ringi ja klõpsisime mõned pildid. Tagasi hotelli sihtisime õhtusöögi ajaks.

21.10.

Suundusime Selwo Aventura loomaaeda. Vaatasime delfiini- ja lindude šõud. Pargi käisime paari tunniga läbi. Me võtsime combo pileti, mis sisaldas ka gondlisõitu ja lõvide parki. Peale loomapargi külastust suundusime gondli peale, mis oli 10 min autosõidu kaugusel.

Mäe otsas oli väike matkarada, kust olid ilusad vaated Benalmadena linnale.

22.10.

Liikusime Esteponasse, kus asus nö lõvide park. Võrreldes eelmisel päeval külastatud delfiinide pargiga oli tegemist märksa suurema loomaaiaga. Lõvide aedik ise oli üsna mannetu, aga lindude alas sai täitsa sees jalutada.  Tagasi hotellis olime 15 paiku ja siis sai ka mere ääres ujutud ja lebotatud.

23.10. Gibraltar.

Hommikul sai liiga kaua jokutatud. Jõudsime piiri äärde 12 paiku. Autosaba passikontrollis oli ca 1,5h. Jala oleks kiirelt üle saanud, suur autoparkla oli vahetult piiri ääres. Gibraltaril parkisime auto täitsa kesklinnas. Parkimisautomaat võttis vastu ainult sulli, ja seda (£) me loomulikult polnud vahetanud. Õnneks sai veebis parkimise eest tasuda (5h = 7£).

Jalutasime otse gondlijaama ja ostsime pileti, mis sisaldas gondlisõitu ja Nature parki külastust. Hakatuseks ostis Joonas pileti, mis sisaldas vaid ülesse sõitu. Sai siis natuke juurde makstud ja tellitud edasi-tagasi. Lapsepilet oli 5-12a. Gerli pidi ennast aasta nooremana esitlema ja saime talle lapsepileti. Täispilet koos Nature parki külastusega 34£. Ainult gondel 18£.

Mäe otsas vahtisime ahve ja jalutasime Skywalkil ja erinevatel radadel. Mingi hetk sattusime Mediterranean steps rajale, mis kujutas endast pikalt mööda mägitreppe alla kulgemist ning lõpuks viis rada ümber mäe. Sel hetkel saime aru, et ühe otsa gondli pilet ongi õige valik, sest mäe otsa tagasi

minek on raskem kui vaikselt alla kulgemine koos sightseeing spotide külastusega. Väga paljud turistid kasutasid taksoteenust, kus minibussid sõitsid samuti mäe otsa kuni gondlijaamani ja teist teed tagasi alla. Meie aga jalutasime mööda matkarada, mis oli kuuma ilma tõttu üsna nõudlik. Mõne tõusu pidi veel võtma, et külastada värvilist mägikoobast. Siis juba jalutasime alla mööda Windsor bridge'i ja läbi linna tagasi autoparklasse. Kogu ringile läkski ca 5h. Mõned spotid (nt WW2 tunnels) jäid matkarajast kõrvale ja sinna me ei hakanud eraldi jalutama. Istusime autosse ja tegime ümber kalju GBZ riigile tiiru peale. Gibraltar ise on täielik UK, autod õnneks sõidavad samas suunas kui EU. Inglise keel kõlas valdavalt, hispaania keelt kuulsime väga vähe. Üsna kõrgel mägiteel nägime siiski ka E numbrimärgiga autosid. GBZ oli siiski valdav, väga palju oli rollereid, nendega on kindlasti kitsastel teedel ja tänavatel parem kulgeda. Piiri järjekorras passides oli tunne, et oleks pidanud parklasse keerama ja üle piiri jalutama, aga juba sees olles selgus, et peatänaval parkimise probleeme polnud ja autoga sai kulgeda ümber riigi probleemideta.

Ca 7 paiku otsustasime võtta suuna tagasi hotelli. Kui Gibraltarile tulime 100% mööda tasulist kiirteed, siis tagasi mõtlesime proovida paralleelselt kulgevat mitte tasulist teed (ühe kiirtee jupi eest pidime maksma). Sellel oli ametlik kiirus 80-100 km/h (kiirtee 120), aga liiklusvoog oli ühtlaselt 100-120km/h. 20.30 paiku olime tagasi hotellis õhtusöögil.

Tagantjärele tarkusena võib tõdeda, et kindlasti oleks võinud juba varem kohal olla, siis oleks kõik peamised sightseeing spotid ära näinud. Eelkõige võiks see huvi pakkuda militaarinimestele, kuna enamus spote on sõjandusega seotud - kahurite patareid, barakid jms. Mõned kohad on siiani Briti kaitseväe kinnised alad, kuhu turistil asja pole.

24.10.

Hommikul olid Beritil jalad üsna valusad - sääremarjad andsid eelmisel päeval treppidel kulgemisest tunda. Erilist motti kuhugi minna polnud, aga siiski otsustasime Nerja koopas ära käia. Koobas on märgitud suure vaatamisväärsusena. See oligi üsna huvitav, aga Horvaatias või Slovakkias oleme veelgi ägedamates koobastes käinud.

Kuna läheduses näitas Google huvitavat jões kulgevat matkarada (Rio Chillar), siis otsustasime seda chekata. Parkisime auto matkaraja algusesse. Kuna jõeorg oli täitsa kuiv, siis ei osanud asjast midagi

arvata. Lapsed jäid autosse, Joonas ja Kaire otsustasid mööda kuivanud jõeäärt natuke ülesvoolu jalutada. Kuna tee oli lihtsalt jalutatav ning nägime ka teisi inimesi, siis märkamatult olime jõudnud tsooni, kus suure oru servas hakkas vaikselt vesi nirisema. Kaardi järgi oli eespool kose tingmärk ja otsustasime sinnani jalutada. Kui olime jõudnud ca 2km ülesvoolu, siis selgus põhjus miks jõesäng väga kuiv oli - seal paiknes veekogumise  rajatis, mis kogu jõe vee torudesse ja kanalisse kogus ning allavoolu väga midagi ei jõudnud. Sellest punktis ei saanud Kaire enam edasi, kuna lahtiste plätudega ei olnud võimalik mööda jõge kõndida. Kaire jalutas tagasi auto juurde, Joonas otsustas natuke veel ülesvoolu minna ja vaadata selle jõematka olemust. Kaardil näitas jällegi kose tingmärki. 1km ülesvoolu kõmpides seda ette ei sattunud. Kuna ülejäänud ootasid all autos, siis otsustas Joonas tagasi pöörduda, kuigi palju rahvast liikus ikka ülesvoolu edasi. Jooksutossuga tundus jões hea kõmpida, Keenidega ilmselt poleks olnud väga mugav, kuna jõepõhi oli kivine ja kohati ebatasane. Sellel jõel oli ka teisi lõike, kus matkatakse, aga arvestama peab, et tükk aega tuleb jalutada "kuivalt" enne kui õigele rajale jõuab.

Tagasi hotellis olime jällegi peale lõunal, sai meres ja basseinides ujutud.

25.10.

Erilisi ideid polnud, lapsed väga kuhugi minna ei soovinud, olid hotellis ja ujusid basseinis. Joonas ja Kaire matkasid Torremolinose külje all kulgeval rajal. Osaliselt kulges matkaraja ääres vana ja katkine betoontoru, mis viitas mingile veeallikale üleval pool orus. Maastik tundus väga kuiv ja see andis eelduse, et piirkonnas küll kuskil vett ei leia. Järsku  jõudsime aga oaasini, kus oli väike allikas, mis ei olnud ära kuivanud. Seal oli siiski seisev lomp, mis eriti jooma ei kutsunud. Ilm oli palav (30C +) ja 7 km ring oli piisavalt pikk, et tulla tagasi hotelli. Peale lõunal ujusime meres. Õhtupoole jalutasime promenaadil ja ostsime mõned suveniirid.

26.10. 

Hotellis saime veel hommikusööki ja lennuk Tallinnasse väljus 10.50. Kuna check-ini sai eelnevalt netis tehtud ja reisisime vaid käsipagasiga, siis olime väga kiirelt turvakontrollist läbi. Tallinnas 16.20

Paunküla

Ilus varasügis Paunküla kandis. Osalejad Berit, Kaire, Joonas. Panime autole kuudi taha ja põrutasime rabasse. Eesmärk oli teha ööbimisega Matsimäe Pühajärve ääres. Laupäeva pealelõunal kohale saabudes oli järve ääres karavanide kokkutulek. Parklas oli 10 käru. Järveäärne telkimiplats oli tühi, aga meil telki kaasas polnud. Iseenest väga kena koht telklaagri püstitamiseks, aga seekord meile ei sobinud. Sõitsime natuke edasi Matsimäe matkarajani ja jalutasime paar tundi rabas. Kuna koju kohe tagasi ei plaaninud sõita, siis mõtlesime parkida ennast Rõõsa kandis Suur-Kaksjärve ääres oleva RMK platsile. Erinevalt eelmisest aastast, kus autoga võis sõita järve äärde, siis nüüd oli RMK metsateele telliskivi ette pannud ja meil käruga polnud sinna asja. Eks ta mõistlik mõte oligi, kuna tee sinna oli väga kehva ja maasturitega oleks see veelgi hullemaks sõidetud. Lähim RMK plats oli Hiieveski telkimisala Paunküla veehoidla ääres. Parkisime end siis sinna. Telkimisala oli täitsa tühi ja parklas oli 1 matkaauto. Õhtul tegime lõket ja sussitasime vorsti. Taevas oli väga selge ja siras täsikuu. Hommikul ärgates olid autol klaasid jääs ja maa krõbises härmatisest. Järvevesi oli veel soe ja auras. Tagasiteel koju tegime peatuse ka Saula Siniallikate juures.

Matsimäe matkarada:

TIR Saaremaa

 

Seekord oli Reinu korraldus. Toimus Saaremaal, laagriplatsiks oli Kardoni puhkelaager.

Matkateel tegime jalgsi käigu ka Koigi rabasse, kus sai jahutav suplus tehtud.

Pikkus 34,3 km

Track:

Läti - Leedu

Sai ette võetud Baltikumi automatk koos Respo käruga.

15.07.

Kodust väljasõit 16:30. Vahepeatus Järve Keskus, ostsime lambi ja ujumisprille.

RMK Krapi telkimisala, jõudsime umb 20:10. 197km sai sõidetud. Õhtul saime ka maasika-mustika piima “kokteili.” Hannes ja Joonas magasid kuudi eeskojas.

16.07

Hommikul väljasõit 10:00. Treimani poest läbi käimine. Ilm vihmane ja tuuline (kohutav) aga ühtegi sääske polnud. 10:30 Läti piiri ääres tegime pilti. Riia loomaaeda jõudsime 12:35. Perepilet oli 25€. Loomaaias oli äge, sai näha uusi loomi, keda varem pole näinud. Gerli lemmikud olid kapibaarad ja nende kõrval olevad tillukesed kitse-laadsed. Ära läksime 16:05.  Sööma Lidosse saime 17:25. Gerli sõi nuggeteid ja maasikad vahukoorega, Hannese ja Joonas menüü oli ka maitsev. Kuna Berit jäi autose mahama, siis Kaire jäi temaga. Hiljem piirdus ühe kohviga.

Jurmala Kämpsi jõudsime 19:05. Õhtul kaisime Dzintaru Mežapargis. Seal said lapsed suure suhkruvati tuutu.

Jurmala Kemping - CASH ONLY

esimene öö 48€ (dušš maksis ekstra)

teine öö 36€

Auto+Caravan 16€, inimene 5€, dušš 3€

Jurmalasse sisenemisel tuleb maksta 2€ päevas või 10€ nädalas. Tasumine käib neti kaudu. Kuna veetsime seal 3 päeva (tasu hakkab alates 00:00 iga päev), siis maksime igal päeval eraldi 2€.

17.07

Hommikul äratus 9:00. Käisime pesus ja sõime hommikust. Umb 10:30 jõudsime Dzintarusse, et minna Tarzani parki ronima.

Gerli: 14:00 paiku käisime Livu Aqua veekeskuses ja olime seal 4h. Ülilahe oli veekeskuses, õues oli veits külm, aga äge batuut oli seal ja palju torusi/liumägesid. Sees olid saunad ja veel hästi palju torusid. Isegi üks lainete bassein oli. Minu lemmik oli üks suur kollane toru, kus saime kolmekesi käia, me täiega lendasime ringi. Hiljem aga käsime Hesburgeris. Ohtul hakkas vihma sadama vaheldumisi. 

18.07

Öösel kell 5:00 hakkas vihma sadama ja auto akna pidi siis kinni panema. Kõik lapsed pressisid end autosse magama.

Äratus 9:00. Sõime ara ja hakkasime liikuma 10:45. 382km distants.

Liikusime edasi suunal Jurmala - Liepaja - Klaipeda. Google Maps näitas enne Liepajat kiiremat teed, mis õige pea osutus tolmuseks kruusateeks. Lõppeks kulgesime mingi 20 km mööda kruusakat.

-Pajūrio Kempingas- enne Klaipedat. Parkisime käru kämpingusse ja sõitsime Klaipedaga tutvuma. Õhtul seiklesime sadamasse korra, kaisime poes, et varuda provianti. Käisime veel pargis, seal eriti midagi polnud peale mänguväljaku. 20:30 sõitsime tagasi kämpsi. Gerli ja Hannes magasid autos. Ülejäänud kärus.

19:07

Väljasõit Klaipeda sadamasse 9:20. Praamiga (pilet 18,30€) kl 10:00 Smyltenesse. Delfinaarium+Muuseum 62€. Küsiti ka perekaarti, sai sooduka. Mega äge delfiini show. Palju hüppeid ja trikke. Delfinaariumi kõrval on meremuuseum, kus oli ka palju kalu, keda nt varem polnud nainud. 

Peale delfinaariumi suundusime Nida poole. Tee maks 30€. Juodkrantes tegime vahepeatuse. Ronisime mäe otsa, kus oli palju puuslikke.

Nidas jalutasime liivadüünides. Tegime vahepeal ka söögi pausi- supp. Tee peale ka jäi kormoranid, kes olid ühe osa metsa endale võtnud. Joonas ja Kaire käisid ka meres ujumas.

8 ja 9 paiku õhtul kaisime Klaipedas Akropolis suures kaubanduskeskuses. Mitte kui midagi ei saand sealt peale söögi. Distants 843 km.

20.07

Hommikul äratus juba 8:45-9:00. Ärasõit 10:10. Käisime Palanga merevaigu muuseumis. Nägime kahte nastikut ja pardi poegasid. Pele muuseumi jalutasime/ujusime Palanga rannas, mis oli väga rahvast täis 14:45 sõitsime Palangast ära. 15:07 ületasime piiri - ehk jõudsime Lätti. Otsustasime öö veeta Ventspilsi kämpingus (ära proovitud 2017). Õhtul jalutasime mere äärde ja mänguparki, kus ka 5 aastat tagasi käisime. Käsime veel poest jätsi ostmas ja kella 21 paiku jõudsime tagasi kampingu juurde. Ja lõpuks 23:30 tuttu. Hannes ja Joonas magasid jällegi eeskojas.

21.07

Hommikul 9:00 äratus. Sõime pannkooke.

Pakkisime asjad kokku ja läksime mere äärde 10 paiku. Kõik käisid ka ujumas. Tagasiteel Eestisse hüppasime  Metsapoolelt läbi. Ja veel tagasiteel ka Paikuselt läbi, vaatasime Kadri/Marguse elamise üle.
01:00 paiku joudsime koju. 

Kogu sõit - 1585km, kütusekulu 9,4 L/100km

Peipsi ääres

 

Käisime eelnevalt Gerliga Mobilest läbi ja tõime uuema Volvo. Kuna Kaire pidi kurva sündmuse tõttu jääma koju, siis otsustas Joonas lastega test sõidu teha Kauksi RMK platsile. Panime õhtul autole käru taha ja hääled sisse. Jõudsime ca 21 paiku Kauksi RMK platsile Peipsi järve ääres. Kuna terve päev ja õhtu otsa oli vihma sadanud, siis oli kõik väga märg. Õnneks jäi vihm järgi kui ennast paika saime. Tegime kiire õhtusöögi ja tutvusime piirkonnaga. Telkimisala on väga suur ja ruumi jagus lahedalt äraolemiseks. NB! sissepääs RMK telkimisalale on tasuline. Kui jõudsime reede õhtul, siis õnneks kedagi chekkimas polnud ja raha ei küsinud.

Järgmisel päeval möllasime meres. Kuigi oli tuuline ilm ja palju laineid, siis nii piisavalt siiski polnud, et purjetada oleks saanud. Joonas küll rigas purjed üles, aga 6,5 m²-ga eriti liikuma ei saanud. Suurema purjega oleks olnud tegemist küll. Peale lõunat jätsime käru maha ja suundusime Mustvee poole. Käisime maanteeäärsetes turuputkades ja Mustvee poes jätsi ostmas. Jalutasime muuli peal, mille kõrval on ka NG teemapilt tehtud. Tee peale jäi ka Rannapungerja tuletorn. Tagasi kämpi jõudsime piisavalt vara, et kohata värava putkas RMK tädi, kes meilt sissepääsu eest 4€ kasseeris.

Õhtul jalutasime metsa vahel ja korjasime metsmaasikaid.

Kui esimese öö proovis autos magamist Joonas, siis teisel ööl arvas Gerli, et tema tahab ka proovida. Siis vahetati kohad, kus Gerli oli autos ja ülejäänud kärus. Testi mõttes oligi see hea mõte ära proovida, kuna kogu pere "majutamise" huvides oli see vajalik teadmine. Tagumised istmed alla lastes tekkis täiesti sile platvorm, mille pikkus oli piisav ka Joonase jaoks.

Aegna saarel

Suvepuhkus algas analoogselt 5 aasta tagusega. Kuna erilisi plaane ei olnud, siis otsustasime teha tiiru Aegna saarele (Gerli ei osalenud). Plaan oli suvel teha autoretk - sellest järgmises blogis ka juttu.

Kodust äraminekul sai üle elatud ärev hetk, kus vana Volvo aku oli completely kaputt ja ei suutnud autot käima panna. Kuna oli vaja kella peale minna, siis sai kohe Bolti proovitud, aga sellega poleks ka kohale jõudnud. Sai siis naabri auto kinni peetud ja sealt särtsuga auto käima ja siis kiirelt sadamasse. Laev Vegtind väljus Linnahalli kai juurest - jõudsime 5 min varuga peale. 30 minuti laevasõiduga olimegi saarel. Jalutasime otseteega Põhjaranda ja edasi kulgesime mööda mereäärt ja läbi saare Lõunaranda. Seal lebotasime päikese käes ja käisime ujumas. Vahepeal oli laekunud ka infot, et uuem Volvo oli läbinud ARKi kontrolli ja oli meie jaoks ette valmistatud. Joonas tegeleski metsa vahel vajalike dokumentide menetlemisega telefoni teel.

Tagasiteel sadamasse sõime tee ääres leiduvaid metsmaasikaid.

Rattamatk Paldiski

Jaanipäeva rattamatka plaanid olid segased - kuhu/millal/kes osaleb jne. Idee oli lõpuks ikkagi Virtsu jõuda. Kuna Berit oli kambas oma kondijõuga, siis mingit pikka sõitu ei saanud ette võtta. Seega otsustasime teha väikse matka Paldiskisse ja sealt siis rongiga tagasi koju tulla ja siis jaanipäevaks edasi vaadata.

Liikusime rahuliku tempoga mööda mereäärset teed Meremõisa suunas. Tabasalu Aura raja juures tegime lõunapausi. Keila-Joa kaupluses jätsi pausi. Meremõisas käisid Hannes ja Gerli ka ujumas. Õhtul küpsetasime pannkooke.

Järgmisel hommikul kulgesime mööda asfaltteid Paldiskisse rongi peale.

Pirita - Meremõisa: 51,3 km
Meremõisa - Paldiski: 22,1 km
Balti jaam - Pirita: 10 km

Kokku: 83,4 km

Track:

Aidu

Jõulude ajal sai Jaagu perega kokku lepitud, et teeme suve hakul ühe väljasõidu Aidu karjääridesse. Kuna Hannes oli eelmise nädala just Karepa laagris, siis Aidule eelnev öö sai veedetud Mustoja RMK platsil. Sealt sai läbi Karepa siis otse edasi Aidu-Liiva RMK platsile liigutud.

Laagriplats asub Aidu karjääride südames ja sinna kohalesõiduga sai ka natuke actionit. Nõmme teelt maha keerates tuleb võtta üsna järsk tõus kohati lahtise kruusaga teel. Kuna Joonas polnud arvestanud, et käru oli üsna nodi täis (ja samuti auto koos inimestega) ja lähenes tõusule rahuliku tempoga, siis poole mäe peal hakkasid esirattad ringi käima ja millegipärast tagumine sild ka eriti kaasa ei aidanud (st justkui vahekast oleks tuksis). Tuligi siis vaikselt mäest alla tagurdada. Lisaks juhtus boonusena vana häda, kus pidurivõimendus üles ütles ning pedaali tuli täie jõuga rakendada. Justkui nimme otsustas auto üles öelda (uuema mudeli tellimus oli juba sisse antud). Samal ajal jõudis pärale ka Jaak. Saime siis kambakesi mäest alla tulles käru tagant ära võetud ja natuke mäe jalamist kaugemale lükatud ja siis uue katsega sai suurem hoog sisse võetud ning sai ilusti mäe otsa. Extra boonus trackina oli ka Jaagu autol väiksem probla - vana aku ei suutnud üldse voolu sees hoida ja seetõttu auto enam ei käivitunud. Joonas sõitis siis ilma käruta uuesti mäest alla ja andis oma saani pealt särtsu.

Laagriplatsil tegime hakatuseks süüa ja püstitasime telgid. Joonas magas Beritiga väikeses Hillebergi telgis, Kaire koos Hannese ja Gerliga magas kärus. Plats oli üsna väike ja spartalik ninng seetõttu ei hakanud eeskoda üles sättima. Jaak magas oma mansaftiga telgis. Kuna Uko oli haigestunud, siis Maret jäi temaga koju, aga Nora oli kaasas ja sai ka esimest korda telgis ööbimist proovida.

Peale lõunapausi oli plaanitud pikem jalutuskäik mägedes, aga ilm keeras üsna vihmaseks. Tegime siis väiksema ringi ja tulime laagriplatsile grillima ja chillima. Õhtupoole käisime SUPilaudade ja kummipaadiga fjordide vahel kruiisimas.

Järgmisel päeval oli juba ilusam ilm. Tegime mõned klõpsud parve peal ja jalutasime pikema ringi fjordides. Ärasõidul tuli jällegi väike protsess läbi viia Jaagu auto käivitamisel. Kuna ta sõitis edasi järgmisse kämpi, siis vahepeatusega Rakveres pani endale uue aku peale.

Matka track:

Tänavjärve

 

Suvised ilmad kutsusid loodusesse. Otsutasime (Joonas, Gerli, Berit) teha tiiru Tänavjärve äärde Nõva kandis. Võtsime kaasa SUPilauad ja üle pika aja sai proovitud ka kummipaati. See on ideaalne järv sellise varustuse kasutamiseks. Järve peal oli kohati tuuline, aga vesi oli juuni esimese poole kohta juba väga soe ja ujutav.

Lisaks sai proovitud ka Respo käru uut lisavarustust - seinadega eeskoda.

Õhtul oli plaan lõkke ääres vahukomme küpsetada, aga väga vastikud putukad hakkasid segama - mingid väiksed kihulased. Seetõttu saigi juba varakult kärusse varjutud.

Kanuu Rutikvere - Põltsamaa

Kevadine kanuumatk Jaakudega jätkus samast punktist, kus eelmisel aastal lõpetasime. Laupäeva õhtul sai liigutud laagriplatsile Põltsamaa jõe ääres. Jaak oli eelnevalt välja skautinud toreda võssi platsi, kuhu ligipääs oli tagatud mööda vana metsasihti. Jõeni oli sealt läbi metsa ca 150m. Põhimõtteliselt oleks saanud telkida ka täitsa jõe ääres. Aga kuna me olime käruga, siis see koht sobis väga hästi.

Õhtul tegime vorstikesi ja lapsed möllasid niisama. Järgmisel hommikul liikusime atodega start Rutikvere silla juures. Tõstsime paadid maha ja lapsed jäid starti ning sõitsime kahe autoga Põltsamaale, käru jätsime ka starti. Põltsamaale jätsime Jaagu auto finišisisse ja tulime Joonase autoga tagasi.

Jõgi oli hästi sõidetav, murdunud puid vms ei olnud. Üks takistus oli kohe 200m stardist, kus paiknes üsna

suur pais, millest kanuudega alla ei saanud sõita. Seal tuli ca 100m paatidega marssida. Edasi kulges jõgi vabalt voolates ja üsna laialt.

Matka pikkus 21,1 km, Aeg 3:54h

Video:

Åre suusareis

 

Tingituna koroona ebakindlusest sai broneeritud enne aastavahetust Rootsi trip, kuna Kesk-Euroopa riikide piirangud olid väga ettearvamatud. Rootsi oli üks väheseid riike, mis kunagi pole koroonapassi nõudnud. Kui reis kätte jõudis, siis oli kogu pere selle läbi põdenud ja tegelikkuses kõik piirangud olid ka niiehknaa maha võetud.

10.03

Väljasõit kl 1800 Baltic Queen. Laev üsna tühi.

11.03

Väljasõit Stockholmist kl 10.30.

Kiire peatus Hudiksvalli lähistel.

Kl 17.00 jõudsime Östersundi, camp Frösön. Peale õhtusööki tegime väikse jalutuskäigu järve peal. Pikad uisutamise marsruudid lahti lükatud. Meie campis oli palju kelgukoertega tüüpe erinevatest riikidest kokku tulnud. 

12.03

Peale hommikusööki väljasõit kl 9.00.

Kl 10.15 saabusime Björnenisse. Tiirutasime põhiliselt Björneni lasteradadel. Joonas ja Hannes tegid kiire põike ka Åreskutani otsa. Ilm oli väga ilus. Gerli pani lauaga käntsa ja võttis moti kohe maha. Ca 16 paiku maandusime Tegefjälli reisikodus ja pakkisime ennast lahti.

Ski runs: 13, descent: 3430m

13.03

Rahvas oli väga varakult üleval. Tegefjälli tool avatakse ametlikult kl 9.00. Me olime kl 8.45 lifti all ja kuna kõik oli korras siis saime peale. Tiirutasime Tegefjälli ja Duvedi nõlvadel. Päike küttis ilma +12C. Sõitsime 15.30ni ja siis tulime koju. Suusarada kulges sõna otseses mõttes rõdu tagant mööda. Seega rajale minek ja tulek oli väga mugav. Gerlile laenutasime õhtul suusad.

Ski runs: 26, descent: 6810m

14.03

Parkisime Rödkullenisse. Rajal 8.45. Sõitsime igal pool. Suuremad põhiliselt keskuses, lapsed natuke Björnenis, Rödkullenis ja keskuses üleminekuradadel.

Ski runs: 21, descent 8373m.

15.03

Sõitsime Duvedis ja Tegefjällis metsaradadel.

Ski runs: 26, descent: 7241m

16.03

Parkisime Rödkullenis. Sõitsime Åres ühest servast teise, käisime ka kanjonis. Õhtul läksime otse Holiday Inn spaasse.

Ski runs: 14, descent: 5632m

17.03.

Kuni kl14 sõitsime Åres. Siis tulime koju ja tiirutasime veel Tegefjälli tooli all. Rajad olid kohati jäised, metsavahel ei olnud hea sõita.

Ski runs: 24, descent: 6725m

18.03.

Duvedis ja Tegefjällis. Hommikul oli ilm üsna tuuline. Åre gondleid päeva jooksul ei avatudki.  Joonas tegi viimased laskumised lauaga. Liftid olid tühjad, sai 4-se tooliga üksi üles sõita.

Ski runs: 24, descent: 6322m

19.03.

Väljasõit 6.45. Teeolud väga head. Tegime 2h aega parajaks Uppsala lähistel spordipoodides. Sadamas kl 16.

Soomaal uisutamas

 

Märtsikuu alguses ilmus Soomaal välja kuues aastaaeg, kus vee alla jäänud luhale tekkis korralik jääkate.

Panime autole käru taha ja sõitsime läbi Rapla Tõramaa vaatetorni juurde. Vanaema juurest laenutasime soome kelgud. Laekusime üsna õhtul, parasjagu oli suur seltskond inimesi lahkumas. Kuna vaatetorni juurde viib 2km kitsas ja jäine tupiktee, siis meil vedas, et autod oli just lahkunud. Saime käruga ilusti kohale sõita ja ennast paika manööverdada. Panime kütte sisse ja puhkasime hommikuseks uisuretkeks välja. Päikesetõusu ajal kl 7 paiku olid meil juba uisud jalas ja soome kelgud jääl. Kl 8 paiku liitus veel üks uisutajate seltskond. Tiirutasime ca 1,5 h kuniks päike oli juba kõrgemal. Pakkisime end kokku ja sõitsime tuldud teed läbi Rapla koju tagasi.

Track:

Video:

Aegviidu - Ardu suusamatk

26.02. Seekord sai kulgemiseks valitud suusad. Hankisin selleks ka uued matkasuusad Hagan, mis võrreldes vanade Edsbynidega on oluliselt lühemad (200cm pikkus) ja kitsamad. Nendega on võimalik liikuda ka ühistransporti. Lisaks on need kergemad, metallkantidega ja igati rafineeritum toode. Suusaside on ka üsna mugav ja kui oskaks, siis võiks nendega ka Telemarki mäest alla sõita.

kl 8.50 bussiga Balti jaama. Rong Aegviidu kl 10.00. Aegviidus kohal  kl 10.50. Suusarada algab vahetult Aegviidu jaamast. Väga ilus ilm. Suusatasin ühe jutiga kuni Valgehobusemäele (14,5 km). Kohati oli parem kulgeda klassikajäljes, aga mõnedes lõikudes tundus parem liikuda keset suusarada. Valgehobusemäel tegin kohvikus ka supipausi ja panin pudelisse vett.

Peale Valgehobusemäge kulges edasi RMK "matkatee", mis oli kohati matkajate poolt sügavatesse jäljeaukudesse takerdunud. Osaliselt sai sõidetud ka sõiduteel (kruusatee, aga korraliku jää- ja lumekihiga kaetud). Aga suuskadega tundus liikumine ikkagi edulisem võrreldes jalutamisega. Vaikselt koperdades saabus kõige mõnusam hetk Kakerdi raba peal. Rahvast oli seal tavapäraselt palju. Aga nad olid sunnitud kõndima virtuaalse laudtee kohal, sest kõrvale astudes vajus sügavast lumest läbi märja sooni. Siin tasusid end uued suusad täiega ära. Hoolimata väiksemast kandepinnast võrreldes minu vanade matkasuuskadega kandsid need lumepeal hästi ja väga sisse ei vajunud. Sellega oli mul võimalik liikuda laudteest eemale ja valida otsem marsruut üle raba.

 

Teisele poole raba jõudes paraku see fun lõppes. Metsateel oli küll rohkelt lund, kuid ATV meeste poolt oli sisse sõidetud sügavad ja jäised rööpad. Nende vahel suuskadega ukerdamine oli aeglane ja otsustasin suusad jalast võtta ning laagripaigani jalutada. Vahetult päikeseloojangul jõudsin Napu lõkkekohani. Seal oli eelnevate talimatkajate poolt suured kuuseokste kuhilad laiali. Kogusin need oma tarpi aluseks ja selle peal oli mõnus magada (2 matti+2 magamiskotti). Temp öösel ca -7C.

Päevatee: 29,3 km

27.02. Kuna eelmisel õhtul sai varakult magama heidetud (pimedas metsas ei ole üksinda eriti midagi teha), siis oli plaan ka varakult Ardusse bussile jõuda. Buss väljus graafiku järgi 8.45 ja Google maps arvas, et 2,5h on vaja kõndida. Hakkasin ca 6 paiku liikuma. Kuna (auto)tee oli parajalt jääs, siis seal suuskadega liikumine ei tundunud hea mõte. Seega kinnitasin suusad hommikul kohe seljakoti külge. Teel jalutades oli väga ilus hommik. Lagedal väljal tahtsin drooni lennutada, aga Mavic Air konstanteeris, et aku temperatuur on liiga madal et õhku tõusta - oleks pidanud selle öösel magamiskotti pistma. Drooniga mässamine + mõnede piltide tegemine + optimaalse riietuse konfimine kulutasid piisavalt aega, et viimasel paaril kilomeetril pidin liikumise tempot tõstma (tuli teha ka jooksusammu), et õigeaegsetlt bussipeatusesse jõuda. Bussi Tallinna poole väljuski 8.45.

Päev 2: 13,3km. Kokku matk 42,6 km.

Track:

Video:

Liiapeksi matkake

Tegime Gerli ja Beritiga väikse tiiru Kõrvemaale. Sai reede pärastlõunal autole kuut taha haagitud ja võetud suund Järvi järvede poole.

Lumesahk oli tee sisse lükanud kuni RMK Järvi platsini. Kuna autol oli vanast harjumusest hoog sees, siis sõitsime edasi Pärnjärve suunas, aga kohe selgus, et see teelõik pole lumesahka näinud. Käruga ei olnud mõeldav ka lumes seisma jääda ja sai ühe hooga ilusti Pärnjärveni välja sõidetud. Ees oli kaks roobast, aga õnneks nii palju on XC90 neliveoline, et suutis sellest lumetakistusest läbi ronida.

Õhtupoole tegime lõket ja sussitasime vahukomme. Täitsa õhtul istusime kuudis ja vaatasime tahvlist  CSI-d. Kuudis oli küte min võimsuse peal aga temp oli sellest hoolimata 19-20°C. Aku pidas ka korralikult vastu. Hommikul näitas 85% täituvust.

Järgmisel hommikul panime kõikidele suusad jalga ja matkasime raba peale. Berit oli mäesuuskadega.
Osaliselt sõitis ise, osalt oli Joonasel nööriga taga. Gerli ukerdas murdmaasuuskadega. Sõitsime raba keskel oleva tornini, jõime natuke teed ja suundusime tagasi. Ilm oli pilvine, kohati sadas ka lund.

Kui autole hääled sisse panime, siis kerge kartus oli kas auto veab lumest läbi, aga õnneks kartused osutusid põhjendamatuks. Korraliku gaasiga oli hea vedu taga ja mingit probleemi polnud. Samas RMK Järvi parklast möödudes oli see paksult autosid täis - need olid lihtsalt 2WD ja edasi ei pääsenud.

Video: