TIR Peipsi

Siia on otse kopitud Tiidu poolt organiseeritud programm. Tagantjärele öeldes sai see üsna täpselt ka täidetud.

Laupäev, 12.august
10.15 – 10.30 Kogunemine Avinurmes kiriku juures olevas parklas. Kes jõuab kohale varem, siis neil on võimalik üle tee asuvas Puiduaidas tutvuda mitmekesise puidukaubaga ja juua kohvi.

10.30 Avinurme Elulaadikeskuse muuseum ja kirik (giidiga).
11.45 Sõidame autodega läbi Lohusuu Kalmakülas asuva kohviku Õige Koht juurde (parkla maanteest Peipsi poole, saab parkida ka kohviku juures). Laadime rattad ja vajaliku varustuse maha.

Autojuhid lähevad autosid ära viima Aarde villa juurde. Kohalejääjad saavad jalutada Peipsi äärde, sobiva ilma korral ujumine/päevitamine. Kohvikus võimalik kohvi-teed juua, jäätist jm. osta.

13.00 Alustame jalgrattamatkaga (pikkus u 24 km).

Kalmaküla – Mustvee (u 6 km).

Sisse sõites Mustveesse paremat kätt kivikirik, pärast seda järgmises hoones asub Vanausuliste muuseum. Muuseumi külastus giidiga. Mustvees väike ringsõit, vaatame veel 3 kirikut jm.
14.20 Mustvee rannakohvikus lõunasöök (lastekomplektid kuni 12 a.-le). Ujumisvõimalus, vaatame sadamat, jalutame muuli otsa.

15.30 Jätkame matka, pärast silda vasakut kätt piirivalvekordon, sõites edasi, näeme paremat kätt
Mustvee 5. kirikut. Jõudes linna viimaste majadeni teeme täisnurk-pöörde vasakule (silt rattamarsruut
205, 206), seejäel kohe paremale ja jätkame teed paralleelselt Peipsi kaldaga.

Läbime Peipsi-ääre ridakülad Raja, Kükita, Tiheda.

Külastame Kasepää laululava (pärast Tiheda küla, Peipsi ääres, Mustveest u 6 km).
16.00 Samovari muuseum (giidiga).
Sõidame läbi Kasepää küla, ületame Omedu jõe silla  (teekond u 2 km)

Mööda asfaltteed edasi, sillast u 6 km näitab silt Aarde villasse (vt. www.aardevilla.ee )

Majutumine Aarde villas, dushid, saun, vaba aeg ...

19.30 Õhtusöök (praad, magustoit).
u 20.30 Seltskondlik tegevus, mängud, ujumine, kellel on uusi reisipilte, võtke kaasa (projektor olemas).

Pühapäev, 13.august
9.00 – 10.00 Hommikusöök.
Vaba aeg
12.00 Lahkume Aarde villast, sõidame Alatskivile. Alatskivi looduskeskuse külastus, väike jalgsimatk Alatskivil.

14.30 Lõunasöök Sepikoja külalistemajas.

Track:

Aegna ja Läti 2017

Suuri puhkuseplaane selleks suveks polnud. Suvepuhkus algas 15.07. Kl 1500 väljus praam Vesta Aegnale. Ilm oli mõnusalt suvine. Jalutasime Aegna sadamast piki rannikut Lõunaranda. Tee peal oli kõvasti metsmaasikaid. Ca 1730 kanti panime Lõunaranna RMK platsil telgi püsti. Sel ajal kui Joonas koos Beritiga (kes magas) toimetas  laagriplatsil, noppisid K, G ja H päris palju massasid. Need kulusid järgmisel hommikul pudru peale imehästi.

16.07 hommikul käis Joonas ka meres ujumas, aga vesi oli üsna külm. Peale hommikusööki läks Kaire koos lastega massasid korjama, aga B oli segav faktor ja sellest ei tulnud midagi välja. Lõuna paiku tegi Joonas koos lastega väikse matka saare peal, Kaire peesitas rannas. Tegime kämpis veel süüa ja siis seadsime suuna uuesti sadama poole. Eesmärk oli veel tee peal maasikaid korjata. H ja K olid kõvad korjajad, G hüppas kividel ja J tegeles Beritiga. Kl 19 väljus laev juba Tallinna poole. Kuna parajasti olid käimas Merepäevad, siis ei riskinud autoga kesklinna tungida. Seetõttu jalutasime turistidele kohaselt kogu kaadervärgiga läbi linna bussiterminali. Õhtul jõudsime kodus veel saunagi teha.

17.07 kulus matkakiti ümber seadistusele. Võtsime suuna autoga lõuna poole. Õhtuks maabusime Enges.

18.07. Erilist tõmblemist polnud. Sõitsime rahulikult vahepeatusega läbi Pärnu Jurmalasse. Ca 17 paiku chekkasime Livu Akvaparki. Otsustasime veekeskust külastada järgmisel päeval. Majutuseks leidsime suvalise mökki platsi (mis ennevanasti oli tenniseväljak), kus tartaangi veel maas. 4ne putka koos voodipesuga maksis 55€. Tegime söögiks suppi. Õhtul tegime rattatiiru Jurmalas. Peatusime mitmel mänguväljakul. Kesklinnas kulgesime mööda peamist jalutustänavat, kus tegime ka väikse söögipeatuse, s.t Hannes võttis pitsa, ülejäänud piirdusid jookidega. Tagasi sõitsime piki mereranda. Kergliiklusteed olid üsna kehvas seisukorras, mererand seevastu üsna kõva põhjaga, isegi üks (turva)auto sõitis rannas.

19.07 Kl 11 olime Akvapargis, võtsime 4h perepileti (72€). Peale veepargi külastust liikusime läbi Talsi Ventspilsi. Võtsime telgikoha kämpingus kaheks ööks (42€). Väga korralik kämp. Peale õhtusööki läksime linna peale ratastega tiirutama. Jõudsime veeta aega mega suures laste mängupargis. See oli eraldatud territoorium ja pandi kl 22 kinni. Tiirutasime veel natuke ringi, käisime veel poeski.

Ventspils on üks üsna huvitav linn. Ühel pool jõge asub peamiselt sadama ala, teisel pool jõge sotsiaalsfäär. Ja paistab, et sadam toidab üsna hästi. Enamik teedest (ka sõiduteed) on tehtud tänavakividest. Rattateed on igal pool. Ja mis põhiline - võimsaid laste mänguväljakuid ja huvitavaid parke (väline veepark ka otse loomulikult) on kogu linnas. Võrreldes kohati räämas Jurmalaga oleks justkui tegemist hoopis teises riigis asuva linnaga. Lastele on väga palju tegevust.

20.07.
Liikusime jällegi ratastega. Hommikul alustasime Ankrute pargist, sealt liikusime kesklinna purskkaevude poole. Siis jagunes grupp kaheks - J liikus G ja Hannesega Adventure parki, Kaire tiirutas Beritiga linnas erinevaid sightseeinguid külastades. Nii möödus terve päev. Õhtul jõudsime jalutada ka väikse tiiru mere ääres.

Söldeni suusareis

Tiim: Hannes, Gerli, Joonas, Kaur, Gregory, Hendrik.

17.03.
Väljalend Tallinnast 7.00. Nordica. Münchenis 8.45 - peale maandunist pidime ootama vaba väravat kuhu parkida. Rendibussikuga väljasõit Müncheni lennujaamast kl. 9.40

Kl 11.30 shopping peatus Innsbrucki külje all. ToysRus poe külastus ja lõunapaus. Ostsime ka toidukraami.

Kl 1520 jõudsime Niederthai majakesse. Seadsime end sisse. Õhtusöögiks tegime pasta+sardellid. Kuna Söldenis filmiti kirjutamise hetkel viimast Bondi filmi, siis vaatasime õhtul Spectre't, et ennast filmivõtete asukohtadega kurssi viia.

18.03.

Äratus 6.45. Väljasõit 8.05. Söldenis olime ca 8.40. Hannesele rentisime kogu varustuse , Gregoryle saapad.
Mäepilet HGJ 447,5€; sisaldas 1 päev Obergurgl keskust. Gerli oli veel tasuta. Ilm oli sombune, liustik oli tuule tõttu suletud. Üle 2200m sadas lund, allpool lörtsi ja veel allpool vihma ollust. Glaislachkoglbahn Mittelstationis jooksid ekraanidel Bondi filmi trailerid ja fragmendid behind the scenes. Fotoseeriad seintel olid ka filmist. Sõitsime samas gondlis, kus Q häkkis Spectre sõrmuse
kohta inffi. Kohvikutega oli probleeme - need olid suht väikesed ja pidevalt hõivatud. Päeva distants 55km. Õhtul ostsime Gerlile uue kiivri ja prillid, vana oli ikkagi liiga väike ja ebamugav. Õhtusöögiks ahjupraad. Lapsed tegid Nerfisõda.

19.03

Äratus 6.40, väljasõit 7.58.
Hommikul olid ülemised nõlvad suletud, aga peale lõunat tehti lahti. Võtsime kõik (3) üle 3000m nõlvad. Eelmisel õhtul ja ööl oli sadanud lund ja ülemistel nõlvadel oli mõnus pehme kulgemine. Päeva distants tuli 82km, viimane laskumine 11km. Kohvikutega oli täna ka rohkem õnne. Gletcheri pool lõunatasime suures hoones, kus oli piisavalt ruumi, aga nudelsuppe asemel oli lastel valida Frittatensuppe, mis tähendas puljongisse kastetud viilutatud pankooke. Lastele väga ei meeldinud. Kaur võttis endale Gulashsuppe, mis oli väga maitsev. Joonas testis mingit püreesuppi, mis oli ka väga hea. Gregory läks kindla peale ja võttis pasta bolognese. Tema jaoks polnud õhtusöök kodus väga ahvatlev, kuna see oli ka pasta bolognese. Magustoiduks ka pannkoogid. Kuna mäelt tagasi tulles olid poed juba kinni (pühapäev), siis tellisime kuklid perenaise käest. Kuna ta pakkus ka tasuta piima, siis olime sunnitud ka selle ära proovima, kuna piim sai meil ka otsa. Piim oli laste meelest väga hea ja tellisime seda ka järgnevatel päevadel. Lugesime kokku, et maja kõrval laudas oli vähemasti 7 lehma. Hiljem perenaisega vesteldes selgus, et tal on 4 lehma ja 7 vasikat.

20.03.

Väljasõit kl7.57. Öö oli selge ja esiklaas oli lausa jääs. Päike säras hommikust saati kuni päeva lõpuni välja. Parkisime jällegi Gaislachkoglbahni jaama alla. Tegime mäe peal pilte. Distants 87km.

21.03.
Väljasõit kl8.16. Päev hakkas kerge feiliga - kui olime juba kodu juurest suure tee peale jõudnud avastas Kaur, et actioncam jäi koju. Otsustasime tagasi sõita. Maja juures avastasime, et Hendrik oli oma saapad maha jätnud. Seega oli tegemist isegi kerge õnnestumisega. Parkisime Giggijochbahni parklasse. Kui olime just järgmise tooli peale jõudnud läks suht lambist Joonasel suusakepp pooleks. Kermad olid ka kõvasti vatti saanud ja olid oma aja ära elanud. Toolide pealt otsustasime gondlijaama tagasi sõita, kuna seal oli Skishop, kust uued kepid osta. Ja siis juhtus juba epic feil - Gerlil oli poolik kepp käes ja siis kui seda Joonasele üle hakkas andma, läksid sõidu pealt Joonasega suusad risti ja sõitsid koos raja äärde valli. Kukkumisega väänas Gerli oma põlve ja edasi oli valus sõita. Kulgesime

aeglaselt nõlvast alla. Istusime gondli peale ja sõitsime linna arsti juurde. Arst väänas ja pööras jalga ja konstanteeris, et midagi katki ei olnud, pandi elastikside peale, arve 99€. Ülejäänud päeva sõitsid Gerli ja Joonas niisama liftidega ja komberdasid linna vahel. Teised tulid mäelt 15.00 paiku ära, olles läbi teinud Big 3 Rallye. Vahepeal parkis Joonas bussiku Gaislachkoglbahni alla.

22.03

Väljasõit kl 7.53. Kodukülas sadas vihma ja ilm udune. Sõitsime Obergurgl keskusesse, mis on Söldenist 13km edasi. Parkimine otse gondli kõrval. Mäel udu ja lumi. Gerli liikus hommikul väga vaevaliselt, jalg tegi valu ja ei suutnud teiste tempos püsida. Joonas kulges temaga vaikselt sinistel radadel, Kaur kimas poistega kõik keskuse rajad läbi. Õhtupoole läks Gerlil jalg paremaks ja sõitsime juba kõik koos. Kohati oli ilm nii lumine ja udune, et sõita sai ainult rajamärkide järgi. Hochgurgl keskus oli inimestest üsna tühi ning rajad head, Obergurglis oli suusatajaid rohkem, aga see oli madalamal ja lumi pudrune.

23.03

Väljasõit 7.49. Lifti peal 8.30. Viimane päev Söldenis. Võtsime radadelt viimast, põhiliselt kulgesime Gletcheri radadel. Rettenbach Gletcherstation on Šveitsi tuuril ühe etapi mäefinišiks. Gletcherstrasse altitude gain on 1400m, pikkus 13 km, avg slope 11%.Tegime ühe ülessõidu isegi ankruga. Päeva

teises pooles sadas lund ja nähtavus oli üsna kehv. Samas rajad olid mõnusalt puudrised. Ühe lifti all lugesime kokku, et alla oli kukkunud 37 suusakeppi,  7 kinnast ja isegi lumelaud, millele keegi ei olnud viitsinud järgi minna! Kõik need olid muidugi selles tsoonis, kus maa oli juba haljas. Ilm oli kogu nädala jooksul kõige “külmem” - 0 kraadi joon oli 2000m kõrgusel. Hommikul kodukülast (1550m) ära sõites oli bussik ka üsna jääs. Päeva distants 87km. Võtsime ka kütust, hind 1,147€/L.

Mis veel? Ötztal oru järgi on oma nime saanud Ötzi jäämees, kes 5300 aastat jää sees vedeles, kuni ta 1991. a matkajate poolt üsna "adekvaatses" seisus leiti. Tegelikult on leiukoht Itaalia poolel (Schnastal valley), aga Ötztali oru järgi pandi talle sobiv nimi. Teadlased tegelevad siiani tüübi uurimisega.

Niederthai küla lähistel on suure kose kõrvale tehtud äge matkarada, mis algab Umhauseni külje alt Ötzi muuseumist ia kulgeb mööda treppe otse üles.

24.03.
Väljasõit kl 8.10. Ötztali orus ilm ilus, Saksamaale jõudes aga üsna udune ja jahe. Kl 1100 olime veekeskuses. Selgus, et liumägede ala avatakse alles kl 14. Sõitsime hotelli juurde, võtsime Macist purksid ja lebotasime 1,5h hotellis. Veekeskus paistis hotelli aknast. Autoga ringi sõites ca 6 min. Kütus 1,09 €/L.

Veekeskus 69€ 4h. Õhtupooliku vedelesime niisama hotellis.

25.03.

7 paiku olime lennujaamas. Andsime rendibussi ära ja chekkisime lennukile. Turvakontrollis äratasid kahtlust Nerfid laste kohvrites. Turvakontrolli naised kutsusid kohale turvabossi, kes sai õnneks kohe aru millega tegemist ja pääsesime lennukile.

Paukjärve suusaretk

Vabariigi aastapäeval tegi Joonas koos Gerli ja Beritiga väikese väljasõidu Kõrvemaale. Hannes oli sunnitud koju jääma ja uurimustööd kirjutama. Ilm oli superhea - väike miinuskraad ning kohatine lumesadu vaheldus ereda päikesepaistega.
Joonas sõitis suuskadel, lapsed olid sabas igas eri versioonis.
Versioon 1: Berit istus koos seljakotiga kelgus ja Gerli oli suuskadel kelgu sabas. Ei toiminud hästi kuna Beritile ei meeldinud, et kelk sattus kohati üsna kreeni küngaste vahel.
Versioon 2: Berit oli seljakotis Joonase seljas ja Gerli oli suuskadel kelgu sabas. See ka hästi ei toiminud, kuna kelk jäi üsna kergeks ja rong venis üsna pikaks, kusjuures vahelüli oli üsna ebastabiilne.
Versioon 3: Berit oli seljakotis, Gerli Joonase sabas ja vedas tühja kelku järgi. Gerli jaoks oli kelgu vedamine siiski üsna ebamugav.
Versioon 4. Gerli võttis oma suusad kelgule ja Beriti oma sülle ja istusid mõlemad kelgus. Joonas võttis kelgult magamistkoti ja toppis seljakotti. Selliselt kulgesime lõpuks Paukjärveni. Raba pealt torni suunas mäkke ronimisega sai Joonas pulsi korralikult punasesse, kuna ühe käe otsas oli kelk lastega ja teise otsas rippusid pikad suusad. Riietus oli kogu kulgemise vältel - merino pika varukaga alussärk ja õhuke fliis. Isegi kohatine tuul raba peal ei ajanud jopet selga ajama. Püksid: voodriga Fjällravenid. Need osutusid üsna mugavaks välja arvatud kohad kus pidi üsna pingutama - hakkas palav. Jope sai selga visata vaid lõunapausi ajal.
Söögipaus koosnes meie tavamenüüst: Veiselihaga värskekapsa borš. Õnneks oli just sadanud värsket lund, millest oli hea vett sulatada, järv oli paksu jää all. Magustoiduks mustikakissell ja präänikud. Rahvast oli platsil päris palju. Lõke oli üles seatud ja inimesed sussitasid sellel vorstikesi ja vahukomme.

Tagasiteel, kui olime roninud üle mäe teisele poole raba peale, siis seadsime sisse kulgemise versiooni nr. 5. Gerli puges koos Beritiga magamiskoti sisse ja jäid kahekesi kelgu peal magama. Joonas kinnitas Gerli suusad seljakoti külge. Tagasiteel tundus liikumiskiirus natuke suurem, kuna ei olnud enam sunnitud pause (va. mõned piltide tegemiseks). Trassi sai ka valitud selliselt, et ei kulgeks laudtee peal vaid pigem selle kõrval. Kuna lund oli suhteliselt vähe, siis laudtee oli ülejäänud maapinnast kõrgemal ja kelk ei püsinud sellel horisontaalselt. Lihtsam oli kulgeda selle kõrval ja natuke kaugemal, valides siledamaid kohti põõsaste vahel või järvede peal.

Track