Paukjärve Suusamatk

Täna sai ette võetud suusamatk Paukjärve äärde mööda klassikalist marsruuti: Järvi järved - üle soo - Paukjärv. Lume paksus oli natuke alla põlve - seega tuli liikumiseks valida õiged abivahendid. Kaire ei viitsinud hommikul suusasaapaid otsida ja valis räätsad (vale valik). Joonas valis oma matkasuusad (õige valik), Gerli oli kelguga, Hannesel mäesuusad.

Esialgu oli idee, et Joonas tirib Hannest ja Kaire Gerlit. Probleemiks oli aga see, et räätsad vajusid mingil määral läbi lumekooriku ja tekitasid jäljed, kus kelk kaotas oma stabiilsuse ja kippus ümber minema. Siis vahetasid Hannes ja Gerli osad - Hannes püüdis suuskadega Kaire jälgedest mööda puigelda. Ka see trikk hästi ei õnnestunud ning aeg ajalt jäid suusad jälje ja lumekooriku vahele kinni. Seega tuli jällegi jooksvalt improviseerida: Joonas oli vedur, Gerli tema taga ning omakorda Gerli kelgu küljes oli ots mille taga rippus Hannes. Kuna suusad ja kelk ei vajunud läbi kooriku, siis sedasi liikumine oli päris tempokas - igatahes kiirem kui Kaire üksinda räätsadega.

Kuna Paukjärve torni valge katus oli kaugelt ilusti näha võtsime suuna otse sellele, ignoreerides tegelikku laudtee asukohta. Paraku ei leidnud me, ligemale jõudes, mäe juures kohe üles õiget teeotsa RMK kämpi, siis sai seal natuke liigselt kõrgusmeetreid läbitud.


Paukjärve ääres tegime suppi ja kinnitasime keha, ronisime ka torni. Tagasiteel sai kulgetud mööda laudtee asukohta ja seal kandsid räätsad ka märksa paremini kui ülejäänud raba peal (nagu näha ka teema pildilt).

Track koos piltidega

Videolõigus on näha, et Kairel oli räätsadega päris raske liikuda:

Austria suusareis - Zillertal Arena

07.02 Väljasõit Tallinnast.

Lennuki ametlik väljumine Münchenisse oli plaani järgi 6.45 am. Kuna ilmateenistuse andmetel oli Müncheni lennujaamas suur lume üleküllus, siis venis stardiaeg 30min. Enne maandumist tiirutasime linna koha veel ca 20 min. Seega hilines lennuk ca 1h. Kohvrid ja suusad saime kätte suht normaalse ajaga ning kohe tormasime S-Bahni jaama. Tormamisest hoolimata jäime napilt plaanikohasest rongist maha. Marsruut kulges siis S-Bahniga Ostbahnhof - Jenbach (Veneetsia rong) - Kaltenbach (Zillertalbahn). Kaltenbachi jõudsime ca 3.30 pm. Raudteejaamast reisukoju (Hnr 94) oli ca 500m. Kohvrite ja suusakottide vedimine läbi lumiste tänavate oli paras katsumus. Ühe korraga ei jõudnud kõike ära tõmmata. Õhtupoolikul tutvusime külaga, ostsime õlled ja mäepiletid (7 päeva 232€).

Bahn.de pilet 78€ edasi-tagasi

08.02. Triikisime Hochzillertal-Kaltenbachi nõlvasid.

Mäele minekul sõitis gondlijaama (ca 1km) meie maja juurest suusabuss. Tagasi kahjuks sellist teenust ei olnud. Ilmar katsetas koju jõudmist otse üle põllu, teised kõmpisid gondlijaamast suusad seljas.

09.02. Põhiliselt Hochfügenis. Ilmar tuli koju üle mägede suuskadega, ülejäänud istusid Hochfügenis suusabussile, mis toimetas inimesed Fügeni bahnhofi, kust rongiga koju sõitsime.

10.02. Penken. Sõitsime Zillertalbahniga Mayrhofenisse, kust gondliga tõusime Penkeni nõlvadele. Kõik sõitsid radu vastavalt oma võimetele. Ilm oli tipus üsna külm (-20C), seega sõideti põhiiselt madalamatel nõlvadel. Tagasi tulime Hippachi kaudu. Osa seltskonnast laskus alla gondliga, mõned valisid Skiroute'i, mis lõpus oli üsna ekstreemne. Sellega kaasnesid päris korralikult känsad.

11.02. Zillertal Arena.

Sõitsime rongiga Zell am Zillertali. Suusabussiga Rosenalmi jaama. Kuna ülemistel nõlvadel oli suur tuul ja ilm oli külm, siis üleminekunõlvad Gerlosele olid suletud. Kogu päeva sai siis sõidetud Rosenalmi nõlvasid. Rajal oli ka BMW sponsoreeritud slaalominõlvad, kus sai oma oskusi filmida ja hiljem netist vaadata. Joonas pani korraliku känsa lumelaudurite fun-parkis, kus parem labakäsi sai korraliku vigastuse. Õhtul käisime söömas maja kõrval asuvas pizzarestoranis.

12.02. Zillertal Arena.

Hommikul läbisime eelneva päevaga sama marsruudi. Reelika ja Gregory jäid Kaltenbachi nõlvadele. Kuna ilm oli üsna hea, siis ülejäänud võtsid ette matkamarsruudi üle Zilletal Arena. Kõik liftid töötasid. Kaur ja Ilmar tiirutasid läbi kogu Zillertal Arena. Joonas, Kaire ja Hannes püüdsid ka seda teha. Kuna Hannes kulges siiski tasa ja targu, siis paraku nad päris edasi-tagasi (Rosenalmi gondlijaama) ei jõudnud. Nad maabusid Gerlose keskuses, kust paraku oli just napilt suusabuss väljunud.

Kuna järgmise bussini oli pikk aeg passimist, siis sai kohvikus istutud ja mõned joogid võetud. Tagasi Kaltenbachi jõudes oli juba üsna pime.

13.02 Kaltenbach-Hochfügen

Joonas läks hommikul kohalikku traumapunkti vigastuse tõsidust kontrollima, teised läksid Kaltenbachi-Hochfügeni radadele. Traumapunktis tehti käest kaks pilti ning lühikese uurimise ning valuliku käe katsumise peale tõdes tohter, et ühes käelaba luudest on väike mõra sees. Siiski ei olnud olukord nii tõsine, et pidanuks kipsi panema. Korralik lahas siiski pandi. Arve 419,50€. Reisikindlustajale on see arve nüüdseks loomulikult esitatud. Edit: Kindlustuse ainuke küsimus oli, miks ma kohe laupäeval traumapunkti ei läinud. Piisas vastusest, et traumapunkt oli nädalavahetusel kinni. Kogu protseduur koos järjekorras ootamisega võttis vaevalt tunni ning õige pea tormas Joonas ka teistele mäele järgi. Nii palju see lahas siiski sõitmist segas, et kasutada sai vaid vasakut kätt (kepi hoidmisel). Lisaks pidi vahetama kindad ka Kauriga, kuna Joonase enda kinnas ei läinud kätte. Õhtul tulid Ilmar, Joonas ja Kaur koju otse üle põllu, kasutades Ilmari eelnevalt läbi proovitud rada.

14.02 Mayrhofen

Kuna Reelikal suusasaabas hõõrus ikka jubedalt ja sõita ei saanud, siis tema võttis vaba päeva ja jalutas Mayrhofeni linnakeses. Ülejäänud sõidsid Mayrhofeni radadel. Sai tehtud korralik suusapäev. Õhtupoolikul läksime bussiga Fügenisse veekeskusesse-sauna.

15.02. Pakkimine
Kuna eelmine päev läks pikale, siis pakkimise otsustasime hommikuks jätta. Kuna majaperemehega oli kokku lepitud, et peame lahkuma punkt kl 9, siis läks aeg päris kiirelt. Siiski jõudsime õigeks ajaks oma kodinatega uksest välja. Peremees oli veel nii lahke, et lubas kogu tavaari oma auto peale tõsta, millega ta selle raudteejaama transportis. Kuna meil oli plaanikohaselt natuke aega, siis jalutasime veel Kaltenbachi poekestes ja tegime mõned klõpsud Stephan Eberharteri Goldpiste all. Zillertalbahni peale sai mindud ca 11 paiku. Jenbachis ootasime Müncheni rongi ca tunnike. Lennujaama jõudsime suht varakult, aga nagu juba tulles, siis ka nüüd oli lennuplaanis viivitused ning Tallinnasse jõudsime peale südaööd.

Kuusepuu

Sügis on veninud liiga pikaks. Kui eelmisel aastal kattis sel ajal maad ammugi paks lumevaip, siis tänavu valitseb kõikjal veel rohelus. Kui päise päeva ajal peab pilti tegema välguga, siis võib eeldada, et päikest pole ka taevas näha.

Täna käisime Hannesega metsast kuusekest toomas (RMK-le moblamakse ilusti tasutud). Kuna vett on kõikjal ikka väga palju, siis jääb vaid loota, et selline kaamos kestab ka jõuludel ja on mõistlik hoopis kanuu välja ajada. Eks näis.

Kuusekese track:




Õhtul koukisime voodi alt Elinchromi D-Light'id välja ja lapsed said vähemasti palju nalja fotokaga pilte klõpsides, kuna tethered mode's (sellepärast ka juhe fotokast välja) hüppasid pildid kohe teleka ekraanile, kust tulemus kohe näha oli. Gerli käes olev juhtmega päästik on muide täiesti sam kompanovka, kuna EOS 450D remote trigger auk on standartne 2,5mm pistik (0,6€) ja sinna juhtme otsa on tinutatud suvaline (0,50€) kontaktlüliti. Välkude päästik hotshoe peal on siiski Elinchromi tehasetoodang. Setupisse on lisatud ka Metzi speedlight tausta taga, mille asukoht siiski ei olnud perepildil kuigi õnnestunud (väike päike Gerli peas). Ahjaa, Hannese käed on selja taga, kuna tema tahtis nuppu vajutada. Perepildid meil reeglina ei õnnestu.

Viimsi ps

Täna tegi Joonas lastega väikese rattatiiru Viimsi poolsaarel. Ilm oli väga vahelduv. Kuni supipausini oli täitsa OK, aga siis tuli korralik padukas. Lastel kärus polnud muidugi häda midagi, aga Joonas pidi kilepüksid ja kummikud jalga panema, et mitte läbimärjaks saada.
Rajast ka nii palju, et enamuses oli tegemist asfaldiga, aga metsalõik Kelvingi ja Rohuneeme vahel oli paras pähkel järelkäru tõttu. Kui vaadata logi, siis 16,5 kuni 17,5km lõigus oli tegemist kitsa metsarajaga, mis kulges vahetult mereäärse panga servas. See oli täis juurikaid ja mahakukkunud puid. Ilma käruta oleks tegemist päris laheda maastikuratta rajaga, aga suht lai käru takerdus kõiksugu takistuste taha. Lisaks muidugi paduvihmast märg soparada.
Kahjuks polnud blogisse panna ka paremat teemapilti, kuna...seda lihtsalt polnud. Peamise põhjusena võiks nimetada tehnilist probleemi, kuna vihmas ja märjas ei olnud eriti turvaline mitteilmastikukindat fototehnikat kasutada - vett sadas alla kõikjalt, kaasa arvatud kiivri päikesevarjult, mistõttu vesi ilusasti kaamerale ja objektiivile valgus. Samuti istusid modellid kärus vihmavarjus.

Kõnnu Suursoo (Liiapeksi raba)

Täna tegime väikese jalutuskäigu Kõnnu Suursohu, stardiga Järvi Pikkjärve juurest. Just äsja oli rekonstrueeritud laudtee, mis Paukjärve äärde viis. Meie jalutasime lastega kuni vaatetornini raba keskel. Tegime seal väikse eine ning mõned klõpsud ja komberdasime siis tagasi. Gerli oli eriti tubli. Isegi Hannes väsis enne ära kui Gerli kukile tahtis tulla. Joonas avastas oma rõõmuks, et hiljuti tarkvarauuenduse saanud Metz 58 AF-1 töötas täitsa normaalselt Servo režiimis. See võimaldas suht juustu Canon 450D sisseehitatud välku kasutada Metzi päästikuna. Aastaid tagasi speedlite'i valides pani õlgu kehitama Saksa inseneride idee pookida välklambi külge USB pistik, aga võta näpust - firmware update tekitas juurde väga asjaliku funktsiooni. Vahel lihtsalt ju ei ole metsas välgu raadiosaatjaid eraldi kaasas...
Sellise seadistuse korral töötab siis lisaks välisele välgule ka fotoka oma välk. Silmas tuleb muidugi seda pidada, et speedlight'i väiksem reflektor peab olema suunatud fotoka välgu poole, kuna signaal antakse edasi valgusimpulsina fotoka välgu poolt. Allpool toodud seadistuste korral on Metz meelega kaadrisse jäetud.

Hiiumaa rattamatk

Seekord sai ette võetud klassikaline mitmepäevane pedaalimisüritus, kus jalgrattad on Full Load Touring Modes. Kuna kaadervärgi kogukaal osutus tavalisest raskemaks (magamisvarustus), siis sai valitud tasase pinnamoega marsruut Hiiumaal.

19.08. sõitsime autoga Rohukülla. Parklas kinnitasime kogu tavaari rataste külge ja jalutasime kell 11 praamile. 2 piletit+jalgrattad 7.68€. Kl 12:30 olime Heltermaal. Kuna ilmaennustus lubas mingil ajal vihma, siis esialgu oli plaan suunduda Kapasto metsaonni. Suuremõisas, kus oli tee pöördepukt, oli meil hea vunk sees, ilm oli ilus ning otsustasime teha pikema otsa ja võtsime suuna Kassari peale. Kassari külapoe ees tegime väikse jätsipeatuse. Ilm ilus, temp +23C.

Metsapere onni jõudsime kl 16:15, dist 44 km. Õhtul tegime veel tiiru ratastega Tihu RMK onni juurde ning kondasime metsas. Kõrvalepõike tegime ka Õngu rododendroni parki, mis on eraomanduses ja suht võssa kasvanud. Tagasiteel korjas Kaire ühe kruusitäie kukeseeni. Päeva dist kokku 58.5 km. Sel lõigul tegi Garmin Edge toredat trikki: pulsivöö oli rattakotis ja mingil hetkel arvas aparaat, et 219 bpm on just Joonase pulss, mida võiks logida. Defibrilaatorit polnud õnneks vaja, piisas saatjajublaka eemaldamisest vöö küljest (kusjuures ühe truki avamine ei toiminud).

Ilmataat orgunnis asja eriti ratsionaalselt kuna kogu öö kallas vihma ikka korralikult. Meie tudusime aga rahulikult onnis, nii et isegi telki ei pidanud lahti pakkima ja märjaks tegema. Hommikuks olid aga vihmapilved tühjad ja eesolev päev paljutõotav.

20.08 Pudru ja räim tomatis keresse ning minema 10:40. Möödusime Leemeti suusaradadest, suundusime Kõpu tuletorni poole. Täislastis vahetult enne tuletorni oli tõus nii karm, et kasutusse läks kõige võimsam käik, mis võtta oli. Ronisime kiirelt torni ning tegime üleval mõned klõpsud. All kohvikus laadisime veepudelid täis ja veeresime külaplatsile suppi keetma.

Kuna platsi juures näitas jalgratta metsatee viit (route 301) Luidja peale, siis tundus see senisele suures osas asfaldietapile vaheldusrikas valik. Kruusatee Mägipe poole mäest alla oli igatahes väga järsk ja raputav, nii et Kaire ratta küljest pudenes üks magamiskott. Mõni hetk hiljem avastas Kaire, et spidokas ei näita enam kiirust. Põhjuseks oli kodaramagnet, mis oli ka peaaegu putku pannud. Õnneks oli see kergelt parandatav. Ja siis veel mingi aeg hiljem mustikaid nosides ja sadulasse hüpates avastas Joonas, et ta oli Kõpus oma Garminis vajutanud stop timer ning kogu see eelnev action jäi teekonnana salvestamata (ca 3 km). Luidjas tegime jätsi ja õllepeatuse enne pikka asfaldilõiku Kärdla suunas. Kuna tuul puhus nüüd otse näkku oli edasikulgemine üsna vaevaline hoolimata heast teekattest. Enne kämppi jõudmist tegime ka tiiru Ristimäele, kus nosisime mustikaid ja Kaire meisterdas ka väikese ristikese.

Tõrvanina RMK telkimisalale jõudsime kl 19:40, dist 57.3 km (tegelik ~60 km). Ilm oli küll väga tuuline, aga merevesi üsna soe (+19C) ja väike suplus peale pikka väntamist oli väga värskendav. Sõime tavalist matkasööki, millele andsime natuke vürtsi eelmisel päeval korjatud ja nüüd praetud kukeseente näol.

21.08 minema 11.35. Kulgesime läbi Kärdla keskuse. Võtsime jätsid ja pirukad ning suundusime edasi. Heltermaal kl 14:55. Praam 15:30. Päev 36.3 km. Matk kokku 152.2 km, avg 14.2 km/h, HR 122 bpm.

Garmin Edge 800

Pedaalijana kohaselt pidi Joonas end varustama uue tehnoloogilise vidinaga - Garmin Edge 800. Vana ratta spidokas CateEye kruviti Hannese ratta külge. Väike mees oli selle üle sama rõõmus, kui Joonas oma vidina üle. Prioriteedid ei ole muidugi ses mõttes paigas, et ratas maksis omal ajal umbes sama palju...

Katsetuseks sai ette võetud marsruut Pirita-Rapla (62 km).