Kanuu Rutikvere - Põltsamaa

Kevadine kanuumatk Jaakudega jätkus samast punktist, kus eelmisel aastal lõpetasime. Laupäeva õhtul sai liigutud laagriplatsile Põltsamaa jõe ääres. Jaak oli eelnevalt välja skautinud toreda võssi platsi, kuhu ligipääs oli tagatud mööda vana metsasihti. Jõeni oli sealt läbi metsa ca 150m. Põhimõtteliselt oleks saanud telkida ka täitsa jõe ääres. Aga kuna me olime käruga, siis see koht sobis väga hästi.

Õhtul tegime vorstikesi ja lapsed möllasid niisama. Järgmisel hommikul liikusime atodega start Rutikvere silla juures. Tõstsime paadid maha ja lapsed jäid starti ning sõitsime kahe autoga Põltsamaale, käru jätsime ka starti. Põltsamaale jätsime Jaagu auto finišisisse ja tulime Joonase autoga tagasi.

Jõgi oli hästi sõidetav, murdunud puid vms ei olnud. Üks takistus oli kohe 200m stardist, kus paiknes üsna

suur pais, millest kanuudega alla ei saanud sõita. Seal tuli ca 100m paatidega marssida. Edasi kulges jõgi vabalt voolates ja üsna laialt.

Matka pikkus 21,1 km, Aeg 3:54h

Video:

Åre suusareis

 

Tingituna koroona ebakindlusest sai broneeritud enne aastavahetust Rootsi trip, kuna Kesk-Euroopa riikide piirangud olid väga ettearvamatud. Rootsi oli üks väheseid riike, mis kunagi pole koroonapassi nõudnud. Kui reis kätte jõudis, siis oli kogu pere selle läbi põdenud ja tegelikkuses kõik piirangud olid ka niiehknaa maha võetud.

10.03

Väljasõit kl 1800 Baltic Queen. Laev üsna tühi.

11.03

Väljasõit Stockholmist kl 10.30.

Kiire peatus Hudiksvalli lähistel.

Kl 17.00 jõudsime Östersundi, camp Frösön. Peale õhtusööki tegime väikse jalutuskäigu järve peal. Pikad uisutamise marsruudid lahti lükatud. Meie campis oli palju kelgukoertega tüüpe erinevatest riikidest kokku tulnud. 

12.03

Peale hommikusööki väljasõit kl 9.00.

Kl 10.15 saabusime Björnenisse. Tiirutasime põhiliselt Björneni lasteradadel. Joonas ja Hannes tegid kiire põike ka Åreskutani otsa. Ilm oli väga ilus. Gerli pani lauaga käntsa ja võttis moti kohe maha. Ca 16 paiku maandusime Tegefjälli reisikodus ja pakkisime ennast lahti.

Ski runs: 13, descent: 3430m

13.03

Rahvas oli väga varakult üleval. Tegefjälli tool avatakse ametlikult kl 9.00. Me olime kl 8.45 lifti all ja kuna kõik oli korras siis saime peale. Tiirutasime Tegefjälli ja Duvedi nõlvadel. Päike küttis ilma +12C. Sõitsime 15.30ni ja siis tulime koju. Suusarada kulges sõna otseses mõttes rõdu tagant mööda. Seega rajale minek ja tulek oli väga mugav. Gerlile laenutasime õhtul suusad.

Ski runs: 26, descent: 6810m

14.03

Parkisime Rödkullenisse. Rajal 8.45. Sõitsime igal pool. Suuremad põhiliselt keskuses, lapsed natuke Björnenis, Rödkullenis ja keskuses üleminekuradadel.

Ski runs: 21, descent 8373m.

15.03

Sõitsime Duvedis ja Tegefjällis metsaradadel.

Ski runs: 26, descent: 7241m

16.03

Parkisime Rödkullenis. Sõitsime Åres ühest servast teise, käisime ka kanjonis. Õhtul läksime otse Holiday Inn spaasse.

Ski runs: 14, descent: 5632m

17.03.

Kuni kl14 sõitsime Åres. Siis tulime koju ja tiirutasime veel Tegefjälli tooli all. Rajad olid kohati jäised, metsavahel ei olnud hea sõita.

Ski runs: 24, descent: 6725m

18.03.

Duvedis ja Tegefjällis. Hommikul oli ilm üsna tuuline. Åre gondleid päeva jooksul ei avatudki.  Joonas tegi viimased laskumised lauaga. Liftid olid tühjad, sai 4-se tooliga üksi üles sõita.

Ski runs: 24, descent: 6322m

19.03.

Väljasõit 6.45. Teeolud väga head. Tegime 2h aega parajaks Uppsala lähistel spordipoodides. Sadamas kl 16.

Soomaal uisutamas

 

Märtsikuu alguses ilmus Soomaal välja kuues aastaaeg, kus vee alla jäänud luhale tekkis korralik jääkate.

Panime autole käru taha ja sõitsime läbi Rapla Tõramaa vaatetorni juurde. Vanaema juurest laenutasime soome kelgud. Laekusime üsna õhtul, parasjagu oli suur seltskond inimesi lahkumas. Kuna vaatetorni juurde viib 2km kitsas ja jäine tupiktee, siis meil vedas, et autod oli just lahkunud. Saime käruga ilusti kohale sõita ja ennast paika manööverdada. Panime kütte sisse ja puhkasime hommikuseks uisuretkeks välja. Päikesetõusu ajal kl 7 paiku olid meil juba uisud jalas ja soome kelgud jääl. Kl 8 paiku liitus veel üks uisutajate seltskond. Tiirutasime ca 1,5 h kuniks päike oli juba kõrgemal. Pakkisime end kokku ja sõitsime tuldud teed läbi Rapla koju tagasi.

Track:

Video:

Aegviidu - Ardu suusamatk

26.02. Seekord sai kulgemiseks valitud suusad. Hankisin selleks ka uued matkasuusad Hagan, mis võrreldes vanade Edsbynidega on oluliselt lühemad (200cm pikkus) ja kitsamad. Nendega on võimalik liikuda ka ühistransporti. Lisaks on need kergemad, metallkantidega ja igati rafineeritum toode. Suusaside on ka üsna mugav ja kui oskaks, siis võiks nendega ka Telemarki mäest alla sõita.

kl 8.50 bussiga Balti jaama. Rong Aegviidu kl 10.00. Aegviidus kohal  kl 10.50. Suusarada algab vahetult Aegviidu jaamast. Väga ilus ilm. Suusatasin ühe jutiga kuni Valgehobusemäele (14,5 km). Kohati oli parem kulgeda klassikajäljes, aga mõnedes lõikudes tundus parem liikuda keset suusarada. Valgehobusemäel tegin kohvikus ka supipausi ja panin pudelisse vett.

Peale Valgehobusemäge kulges edasi RMK "matkatee", mis oli kohati matkajate poolt sügavatesse jäljeaukudesse takerdunud. Osaliselt sai sõidetud ka sõiduteel (kruusatee, aga korraliku jää- ja lumekihiga kaetud). Aga suuskadega tundus liikumine ikkagi edulisem võrreldes jalutamisega. Vaikselt koperdades saabus kõige mõnusam hetk Kakerdi raba peal. Rahvast oli seal tavapäraselt palju. Aga nad olid sunnitud kõndima virtuaalse laudtee kohal, sest kõrvale astudes vajus sügavast lumest läbi märja sooni. Siin tasusid end uued suusad täiega ära. Hoolimata väiksemast kandepinnast võrreldes minu vanade matkasuuskadega kandsid need lumepeal hästi ja väga sisse ei vajunud. Sellega oli mul võimalik liikuda laudteest eemale ja valida otsem marsruut üle raba.

 

Teisele poole raba jõudes paraku see fun lõppes. Metsateel oli küll rohkelt lund, kuid ATV meeste poolt oli sisse sõidetud sügavad ja jäised rööpad. Nende vahel suuskadega ukerdamine oli aeglane ja otsustasin suusad jalast võtta ning laagripaigani jalutada. Vahetult päikeseloojangul jõudsin Napu lõkkekohani. Seal oli eelnevate talimatkajate poolt suured kuuseokste kuhilad laiali. Kogusin need oma tarpi aluseks ja selle peal oli mõnus magada (2 matti+2 magamiskotti). Temp öösel ca -7C.

Päevatee: 29,3 km

27.02. Kuna eelmisel õhtul sai varakult magama heidetud (pimedas metsas ei ole üksinda eriti midagi teha), siis oli plaan ka varakult Ardusse bussile jõuda. Buss väljus graafiku järgi 8.45 ja Google maps arvas, et 2,5h on vaja kõndida. Hakkasin ca 6 paiku liikuma. Kuna (auto)tee oli parajalt jääs, siis seal suuskadega liikumine ei tundunud hea mõte. Seega kinnitasin suusad hommikul kohe seljakoti külge. Teel jalutades oli väga ilus hommik. Lagedal väljal tahtsin drooni lennutada, aga Mavic Air konstanteeris, et aku temperatuur on liiga madal et õhku tõusta - oleks pidanud selle öösel magamiskotti pistma. Drooniga mässamine + mõnede piltide tegemine + optimaalse riietuse konfimine kulutasid piisavalt aega, et viimasel paaril kilomeetril pidin liikumise tempot tõstma (tuli teha ka jooksusammu), et õigeaegsetlt bussipeatusesse jõuda. Bussi Tallinna poole väljuski 8.45.

Päev 2: 13,3km. Kokku matk 42,6 km.

Track:

Video:

Liiapeksi matkake

Tegime Gerli ja Beritiga väikse tiiru Kõrvemaale. Sai reede pärastlõunal autole kuut taha haagitud ja võetud suund Järvi järvede poole.

Lumesahk oli tee sisse lükanud kuni RMK Järvi platsini. Kuna autol oli vanast harjumusest hoog sees, siis sõitsime edasi Pärnjärve suunas, aga kohe selgus, et see teelõik pole lumesahka näinud. Käruga ei olnud mõeldav ka lumes seisma jääda ja sai ühe hooga ilusti Pärnjärveni välja sõidetud. Ees oli kaks roobast, aga õnneks nii palju on XC90 neliveoline, et suutis sellest lumetakistusest läbi ronida.

Õhtupoole tegime lõket ja sussitasime vahukomme. Täitsa õhtul istusime kuudis ja vaatasime tahvlist  CSI-d. Kuudis oli küte min võimsuse peal aga temp oli sellest hoolimata 19-20°C. Aku pidas ka korralikult vastu. Hommikul näitas 85% täituvust.

Järgmisel hommikul panime kõikidele suusad jalga ja matkasime raba peale. Berit oli mäesuuskadega.
Osaliselt sõitis ise, osalt oli Joonasel nööriga taga. Gerli ukerdas murdmaasuuskadega. Sõitsime raba keskel oleva tornini, jõime natuke teed ja suundusime tagasi. Ilm oli pilvine, kohati sadas ka lund.

Kui autole hääled sisse panime, siis kerge kartus oli kas auto veab lumest läbi, aga õnneks kartused osutusid põhjendamatuks. Korraliku gaasiga oli hea vedu taga ja mingit probleemi polnud. Samas RMK Järvi parklast möödudes oli see paksult autosid täis - need olid lihtsalt 2WD ja edasi ei pääsenud.

Video:

Nõmmeveski 2021

13.11. Tekkis selline vaba nädalavahetus. Kairel oli broneeritud Haapsalus spa. Seoses koroonapiirangutega ei olnud Joonasel sinna asja. Kaire läks Beritiga, Gerli apteegis verifitseeritud kiirtest oli ka sobilik ning ta sai ka kaasa. Hannes ei arvanud sellest midagi ja jäi koju. Joonas sai siis kulgeda oma äranägemist järgi.

Kodust minema ca 12.30. Kui esialgu oli mõte sõita põhjarannikut pidi Paukjärve kanti ja siis Soodla kaudu tagasi, siis tee käigu pealt tekkis mõte liikuda hoopis Kalmeoja RMK-sse. Kuna päevad on sel ajal väga lühikesed, siis 16.30 paiku kohale jõudes oli juba üsna hämar (päikeseloojang kl 16). Kalmeojas on mitu lõkkepaltsi aga ainult ühe juures on laavu (mida Joonas sihtis). Kohale jõudes olid seal mingid turistid ning tuli liikuda mitte laavuga varustatud platsi juurde, kus kiirelt sai lõke püsti pandud. Aga kui juba korralikud söed valmis said, turistid lahkusid. Sai siis mingi koha pealt leitud potiga söed teisele lõkkeplatsile toimetatud ja oma kämps laavu alla kolitud. Õhtul vorsti sussitamine ja niisama aja veetmine. 

Priimusega teed keetes (vett sai tee pealt jõest võetud) õnnestus laavu all tulekahju tekitada, milles hävines alusmadratsi kott ja osa vedelat plastitaolist materjali tilkus ka jope varrukale. Täpselt ei saanudki pihta, mis moodi see alguse sai kuna samaagselt sai lõkkega toimetatud ja vorste sussitatud. Pildil on setup näha, millest kõik alguse sai, taustal madratsi kott, mis hävines. Ajaleht Pealinn oli ka leekides. Pudeliga vee keetmine oli esmakordne prooviüritus. Teised nõud olid just parajasti kasutuses.

Öösel temp +1...2C

Päev: 71,5 km 

14.11 Ärkamine 6.30 paiku. kl 7.15 minema. Mässasin Garminiga ja salvestasin kogemata läbitud teekonna, mistõttu matka salvestus on kaks träkki. Kuna ratta käiguvahetaja blipsid ei funganud (need millega valitsate pealt Garminit juhtida), siis arvasin, et mingi ühenduse viga, aga kui ka käigud ei vahetanud, siis sain aru, et Di2 juhe oli ühendusest lahti tulnud seoses pakkide seadmisega lenksule. Esialgne ehmatus, et Di2 aku oli külmaga tühjaks saanud ei osutunud tõeks. Olgu mainitud, et olen seda ainult ühe korra kevadel laadinud (õigemini kui tehasest ratas tuli) ja tol külma hommikul näitas ikka 40%. Seda peale ca 1200km läbimist - mis teha, ei ole suur väntaja arvestades hooaja peale. Üldised arvamused, et Di2 aku kestab ca 2000km, peavad paika. Hommikul enne päikesetõusu temp näitas 0C. Salmistu rannas tegin kiire lõunapausi, et sooja saada. Päike tuli välja, temp +3...4C, aga näpud ja varbad kippusid külmetama.

Päev: 87,9km
Matk: 159,4 km

Trackid:

Ida suund:

Tagasi koju:

Video:

Rõõsa raba

Kui suvi juba läbi, siis tuli meile uus pereliige: Respo mini caravan. Joonas tegi sellele paari kuu jooksul mitmeid täiendusi. Asja idee on selles, et oleks lihtsam suuremat matkakraami transportida ja mõned inimesed mahuvad selles ka ööbima. Sügis-talvisel perioodil on see üsna mugav lahendus, kuna küte on ka sees.

Beritil oli kange soov seda katsetama minna. Suundusime otse õunamahla teolt Raasikult edasi Rõõsa rappa. Sealsele RMK platsile jõudmine nõuab kerget offroad võimekust, tavalise karavaniga pole sinna asja. Järgmisel hommikul sai tehtud väike matkake ja siis tagasi koju.

Track:

Video: