Kanuu Kohila-Kurtna

Kanuu hooaeg sai avalöögi Keila jõel. Võtsime ette lõigu Kohilast Kiisale. Kevadine sulavesi oli oma maksimumi lähedal ning see tagas päris hea mineku. Ilm oli küll soe, aga vastutuul oli veidi ebameeldiv. Logistiliste korralduste tõttu päris Kiisani ei jõudnud, maabusime Tembu-Vembumaa lähedal, kus Jaak oli just parajasti vastu tulnud ja autojuht Kaire koos lastega tagasi Kohilasse toimetas. Joonas katsetas esimest korda GoPro Hero 3 kaamerat, mis sai torukinnituse adapteriga kanuu tõsteaasade külge kinnitatud.

Youtube editoriga kiirelt kokku klopsitud video. Soundtrack lõpeb ca 10 min juures, kuna mitut helilõiku ei luba ritta panna ja jätkub originaal mõlade klõbin.

Track:

Paukjärve suusaretk

Talv möödus ilma ühtegi sissekannet tegemata. Ega midagi erilist ei toimunud ka. Suusareisil käisime seekord Schladmingis (MM keskus 2013). Ka taliööbimine Kloostrimetsas koos Hannesega sai ära korraldatud. Korralikud murdmaarajad Pirital sõideti sisse alles märtsi alguses - kuigi detsembris sai juba enam-vähem radadel sõidetud.

Kui kalender näitas juba kevadet, siis ilmad olid veel ikka mõnusalt talvised. Õigupoolest need kõige käredamad pakased sattusid isegi märtsikuusse. Kuna Päike käis juba piisavalt kõrgelt, siis selline kooslus - korralik lumi + märtsipäike tekitasid taaskord mõnusa ilma, et võtta ette üks suusaretk soo peal. Kuna Kairel oli koolitus, siis käis Joonas lastega kolmekesi äraproovitud Pikklaugas - Paukjärve retkel. Nagu tavaks oli Joonas vedur, Gerli kelguga järel ja siis omakorda Hannes nööri otsas suuskadel. Kui pildid peal on näha, et Joonasel oli kott seljas, siis tegelikult sai enamik distantsi läbitud selliselt, et seljakott oli kelgu peal. See tekitas Gerlile ka mugava seljatoe. Paukjärve ääres tegime lõket ja lõunasöök oli seekord kahekäiguline - supp pluss mustikakissell muffinitega. Kuigi Paukjärve ääres kohtasime ka mõnda inimest, siis soo peal ei näinud kedagi, ka jälgi RMK raja peal praktiliselt polnud. Kurss oli meil sedavõrd otse üle soo, et vahepealset vaatetorni ei märganudki.

Piltide ja videote tegemine endast oli muidugi üsna tülikas - st lapsed eriti ei tihanud passida kui tuli natuke edasi sõita, gorillapod koos fotokaga püsti panna, intervallomeetriga miski arv kaadreid ja start delay paika saada (et jõuaks ise tagasi pildile ja teha mingi seeria korraga) ning sõita siis tagasi kelgu juurde ja head nägu teha. Video peal on seetõttu ca 25 seki algusest ära trimmitud. Mis kelgu vedamisse puutub, siis see oli tegelikult raskem kui video peal tundub - antud kohas oli hea kõva lumi ja sile maa ning suusk lippas hästi. Mõnel puhul kippus sulalumi suusa all pakkima ning üle järvede sõites tuli peale väikest laskumist teiselt poolt jällegi killavoor üles tõmmata. Nööri kinnituse panin tagasiteel karabiiniga püksirihma tagumise poole külge, ka see ei olnud päris mugav, kuna analoogselt palja nööriga oli püksirihm piisavalt kitsas, et hakkas lõpuks puusakonte soonima. Kui kott oli seljas, siis seljakoti vöörihm tagas mõnusa polsterduse (nagu pildil), aga seda versiooni ma ei kasutanud, kuna pidamist oli küllaga ja lisaraskust selga polnud vaja. Ükskord varem sai proovitud ka versiooni, kus sama kelk oli kinnitatud seljakoti (mis tegelikult on fotokott F-Stop Satori) lisakinnitus aasade külge. Kloostrimetsa vahel väiksemast künkast alla lastes juhtus aga nii, et mina laskusin ühelt poolt puud ja kelk otsustas libiseda teiselt poolt. Tulemuseks oli väga järsk käsipidur kelgu poolt, mis tõmbas mu laskumisel kohe pikali ning seljakoti kinnitusaas peaaegu eemaldus koti küljest. Seetõttu seda kinnitusversiooni olen hiljem vältinud. Kelk ise on K-Rautast ostetud suuremat sorti alus, mis on tegelikult üsnagi raske. Probleemiks on minu arvates selle kelgu põhjasooned, mis on liiga kitsad ning vajuvad lumme nii, et kelgu põhi moodustab ka libisemispinna ning seega ka päris suure hõõrdetakistuse.

Schladming suusareis

Selle aasta suusareisi sihtkohana jäi sõelale 2013 mäesuusatamise MM keskus Schladming. Transport Renault Traffic, 9 inimest.

15.02

Tallinnast Padrikust minema kl 9.05

Tulbist 11.47

Engest 12.42

Lõunapaus kl 15.30

Sõitsime Heinaste bensukast mööda ja tagumine rehv plahvatas ribadeks. Panime tagavara ratta alla. Sõitsime läbi mitmest väiksemast rehvitöökojast, aga lõpuks saime korda Riia külje all suuremas hoolduses. Damage 111€. Riiast minema kl 18.

Kalvarija kl 22.20

16.02

Ebenisse jõudsime kohale 15.30

17.02. Flachau

18.02. Schladming

19.02. Zauchensee

20.02. Wagrain

21.02. Schladming

22.02. Flachau

23.02

kl 9.10  Ebenist minema

 kl 10.38 A1 peal Salzburgi kõrval.

kl 13 shopping Traun 2h

kl 17.29 Tšehhis 8,64L/100 km

kl 23.30 Varssavi ringil.

kl 00.50 9.69L/100 km

24.02

kl 12.30 Enge

kl 16.20 7,97L/100km

Eben-Tallinn 2218km

Üldkulud:

Majutus 1100€, autorent 475€ (+111€ rehvi eest + 15€ autopesu), kütus ja kiirteemaksud 700€.

Mäepilet 6 päeva 221€

Madeira 8.10-15.10.2012

8.10.

Lennuk Tallinnast väljus 8.45 (1h hilinemine).

Hotell Alto Lido****. Peale lõunat tegime jalutuskäigu promenaadil.

9.10.

Hommikul rentisime auto ja suundusime Ribeiro Frio - Portela levadale. Osa maad jalutasime kõik koos ja siis pöördus Kaire koos lastega tagasi. Joonas katsetas tagasiteeks Pocco Bezerro  jõe ääres kulgevat vana levadat. Paraku juhtus selline teeema, et kui levada mingil hetkel ära lõppes otsustas Joonas jätkata matka pikki jõe orgu edasi. Tegelikkuses läks õige rada väikse jõnksuga jõe orust välja. Juhtus see, et kui Joonas oli miski pool kilti mööda suhteliselt kuiva jõesängi kulgenud oli ees esimene järveke kust veel oli võimalik läbi astuda (vesi alla rebade). Järgmiseks oli aga ees sellise sügavusega järv, kust ilma ujumata edasi ei saanud. Mitte, et vesi oleks külm olnud (sügavuse proovimise mõttes sai ka paljaks kooritud ja järve ujuma mindud), aga fotokott ei olnud nii veekindel, et seda ujutada oleks saanud.  Seega seadis Joonas sammud tagasi ja kulges kiires tempos vana rada pidi matka alguspunkti. Õhtul sai kohalikust toidupoest ka korralik matkakaart muretsetud, kus oli see rada ilusti näha, kust oleks õige kulgemine olnud.

10.10.

Võtsime suuna lääne poole. Sõitsime üle mägede ja käisime Porto Monizi ookeanibasseinides, mille eest kokku taheti 4€. Tagasi sõitsime Sao Vicente kaudu.

11.10.

Rabacali orus. Levada do Risco ja 25 Fontes. Gerli näitas juba hommikul virisemise tundemärke ja haigusevimm oli sees. Koos tegime jalutuse Risco kose juurde, siis suundus Kaire Gerliga tagasi auto juurde. Joonas ja Hannes käisid ka 25 Fontesi juures, mis oli iseäranis turistidega üle koormatud. Casa de Rabacali juurest auto parklasse oli ikka kõva marssimine ja vanasid turiste vedas sealt üles mikrobuss. Oli päris kõva matkapäev. Vertikalis oli kõrguste vahe üle 300m. Õhtupoole ujusime Funchali kohalikus ookeanibasseinis. Joonas ujus ka avameres. Basseinides ujusid ka väiksed kalad.

12.10

Gerlil oli hommikul miski 38C ja pealelõunat 39C palavik, seega temaga kuskile minna ei saanud. Kaire jäi Gerliga hotelli ja Joonas läks Hannesega Aquaparki Santa Cruzi lähistel. Eriti huvitav oli see, et Joonas ja Hannes olid peale teenindava personali ainukesed külastajad! Ilm ei olnud tõesti ülemäära soe, aga mingi külm ta ka ei olnud. Igatahes oli Hannesel lõbu laialt ja sai kõiki liumägesid koralikult lastud. Ka siis kui ära läksime ei tulnud ühtegi inimest. Küllap on siin kohalike jaoks juba sügis ja turistidele (ei hakka neid siinkohal iseloomustama) veepark eriti huvi ei pakkunud

13.10.

Hommikul käisime Funchali botaanikaaias. Edasi võtsime suuna Sao Lourenco poolsaare suunas. Kohale jõudes lapsed magasid ja Kaire jäi nendega autosse. Joonas läks üksi matkateele. Samas oli Gerlil ikka kehva olla (autoparkla oli päikese käes lageda taeva all) ja ta ärkas üsna kiirelt üles, siis kogu marsruuti ei jõudnud Joonas läbi käia ja pöördus tagasi. Kindluse mõttes otsustasime Gerliga Funchali haiglast läbi sõita. Pediaater vaatas üle ja andis mõista, et midagi tõsist ei ole, vaid viirus (palavikku mõõdeti haiglas jällegi 39C). Tohter kirjutas retsepti, millega natuke eemal olevast apteegist sai 21€ jagu igast rohti ostetud. Peab mainima ka et haiglas toimis eduliselt Euroopa ravikindlustuskaart, samuti küsiti seda ka apteegis. Tõenäoliselt andis see ravimitelt mingit soodukat. Sõitsime reisikodust läbi ja otsustasime ka Madeira kõrgemas tipus (kuhu saab autoga) ära käia - Pico Ariero, 1816m. Kõige kõrgem on Pico Ruivo 1867m, kuhu läheb matkarada Ariero juurest. Õhtul tagastas Joonas rendiauto.

14.10.

Joonas ja Hannes jalutasid Funchali linnas kulgeval Levada dos Piornais'l. Tagasiteel sai Hannesele ostetud snorgeldamise komplekt, mida pealelõunal ka katsetama mindi ookeani basseinidesse.

15.10.

Tagasi Tallinnasse. Funchali lennujaamas saab lennukite õhkutõusmist/maandumist jälgida avatud rõdul otse ruleerimisteede kõrval.

Aura Loodusrada

Laupäeval tegime väikese jalutuskäigu sügisesel mererannikul Tabasalu panga ääres, sellal kui Kaire tantsukursustel viibis. Lapsed korjasid kive ja merekarpe. Peale lõunapausi külastasime Tabasalu veekeskust.





Track:


Väike videolõik matkarajalt:

Kõrvemaa matk

Laupäeval (15.09) tegime retke seenemetsa, kus Kaire kõik ämbrid ja totsikud täis korjas. Peale lõunat sõidutati Joonas ja Hannes Jussi loodusraja parklasse, kus kogu vajalik matkavarustus sai selga võetud ning asuti jalgsimatkale Jussi järvede poole. Peale tunnikest jalutamist jõudsime Väinjärve äärde, kus püstitasime telgi ja kinnitasime keha. Kuna Hannes oli päevasest ringimüttamisest üsna väsinud, siis sai varakult põhku poetud.

Järgmisel hommikul võtsime suuna Paukjärve poole. Tornist tegi Joonas ühe panoraami ning kulgesime edasi laudteed mööda Järvi järvede poole. Kuna tegemist oli ilusa ilmaga, siis Järvi järvede kandis oli palju seenelisi ning laagriplatsid olid ka kõik grillitajatega hõivatud. Sättisime Hannesega ühe väiksema seltskonna külje alla ja tegime lõunapausi. Peale lõunapausi suundusime edasi Liiapeksi poole, kus Kaire oli meile juba vastu tulnud.

Kuna Joonas unustas telefoni välilaadija koju ning GPSi ei olnud aku säilitamise huvides võimalik kasutada, siis ei ole meie teekonnast tracki. Üldjoontes võib öelda, et suures osas sai järgitud Oandu-Ikla matkatee marsruuti mõningate variatsioonide/shortcuttidega. Kaardilt kurvimeetriga mõõtes tuli kokku ca 15km.

Rattamatk Virtsu

Sel aastal oli plaanis teha väike rattamatk Läänemaal. Laupäeva hommikul (18.08) sõitsime Saabikuga Lihulasse. Turnisime natuke mõisapargis ja tegime väikse eine. Edasi sõitsime Tuudi mõisa juurde, kuhu parkisime auto ning pakkisime asjad ratastele. Rattaga kulgesime Matsalu lahe äärde marsruudil Tuudi-Metsküla-Salevere. Õhtuks jäime kämpi Uisu panga all. Kaardil oli märgitud ujumiseks sobiv rand. Tegelikkuses sammus Joonas nii kaugele Kesselaiu poole kui silm seletas, aga vesi üle põlve sügavamaks ei läinud.

Pühapäev hommikul pakkisime asjad ja põrutasime edasi Virtsu poole. Paraku hakkas üsna kõvasti vihma sadama ja Virtsu jõudes olime märjad kui kaltsud. Laste kohta see muidugi ei kehtinud, kuna neil polnud kärus häda midagi. Kuna edasine matk ei tundunud enam fun, siis Kaire jäi lastega Virtsu sadama puhketuppa ja Joonas pedaalis ilma varustuseta tagasi Tuudile (kohati paduvihmas), kus viskas ratta Saabiku katusele ja sõitis tagasi Virtsu sadamasse. Virtsus pakkisime kogu tavaari autosse ja sõitsime Matsi randa. Tegime süüa ja lapsed hullasid ka meres.Peale kehakinnitust tegime veel ühe ringi Saulepis ja Matsis. Õhtul sussitasime vorsti kuni päris pimedaks läks. Järgmisel hommikul põikasime tagasiteel läbi ka Tuhu soo matkarajalt.