Aegviidu - Ardu suusamatk

26.02. Seekord sai kulgemiseks valitud suusad. Hankisin selleks ka uued matkasuusad Hagan, mis võrreldes vanade Edsbynidega on oluliselt lühemad (200cm pikkus) ja kitsamad. Nendega on võimalik liikuda ka ühistransporti. Lisaks on need kergemad, metallkantidega ja igati rafineeritum toode. Suusaside on ka üsna mugav ja kui oskaks, siis võiks nendega ka Telemarki mäest alla sõita.

kl 8.50 bussiga Balti jaama. Rong Aegviidu kl 10.00. Aegviidus kohal  kl 10.50. Suusarada algab vahetult Aegviidu jaamast. Väga ilus ilm. Suusatasin ühe jutiga kuni Valgehobusemäele (14,5 km). Kohati oli parem kulgeda klassikajäljes, aga mõnedes lõikudes tundus parem liikuda keset suusarada. Valgehobusemäel tegin kohvikus ka supipausi ja panin pudelisse vett.

Peale Valgehobusemäge kulges edasi RMK "matkatee", mis oli kohati matkajate poolt sügavatesse jäljeaukudesse takerdunud. Osaliselt sai sõidetud ka sõiduteel (kruusatee, aga korraliku jää- ja lumekihiga kaetud). Aga suuskadega tundus liikumine ikkagi edulisem võrreldes jalutamisega. Vaikselt koperdades saabus kõige mõnusam hetk Kakerdi raba peal. Rahvast oli seal tavapäraselt palju. Aga nad olid sunnitud kõndima virtuaalse laudtee kohal, sest kõrvale astudes vajus sügavast lumest läbi märja sooni. Siin tasusid end uued suusad täiega ära. Hoolimata väiksemast kandepinnast võrreldes minu vanade matkasuuskadega kandsid need lumepeal hästi ja väga sisse ei vajunud. Sellega oli mul võimalik liikuda laudteest eemale ja valida otsem marsruut üle raba.

 

Teisele poole raba jõudes paraku see fun lõppes. Metsateel oli küll rohkelt lund, kuid ATV meeste poolt oli sisse sõidetud sügavad ja jäised rööpad. Nende vahel suuskadega ukerdamine oli aeglane ja otsustasin suusad jalast võtta ning laagripaigani jalutada. Vahetult päikeseloojangul jõudsin Napu lõkkekohani. Seal oli eelnevate talimatkajate poolt suured kuuseokste kuhilad laiali. Kogusin need oma tarpi aluseks ja selle peal oli mõnus magada (2 matti+2 magamiskotti). Temp öösel ca -7C.

Päevatee: 29,3 km

27.02. Kuna eelmisel õhtul sai varakult magama heidetud (pimedas metsas ei ole üksinda eriti midagi teha), siis oli plaan ka varakult Ardusse bussile jõuda. Buss väljus graafiku järgi 8.45 ja Google maps arvas, et 2,5h on vaja kõndida. Hakkasin ca 6 paiku liikuma. Kuna (auto)tee oli parajalt jääs, siis seal suuskadega liikumine ei tundunud hea mõte. Seega kinnitasin suusad hommikul kohe seljakoti külge. Teel jalutades oli väga ilus hommik. Lagedal väljal tahtsin drooni lennutada, aga Mavic Air konstanteeris, et aku temperatuur on liiga madal et õhku tõusta - oleks pidanud selle öösel magamiskotti pistma. Drooniga mässamine + mõnede piltide tegemine + optimaalse riietuse konfimine kulutasid piisavalt aega, et viimasel paaril kilomeetril pidin liikumise tempot tõstma (tuli teha ka jooksusammu), et õigeaegsetlt bussipeatusesse jõuda. Bussi Tallinna poole väljuski 8.45.

Päev 2: 13,3km. Kokku matk 42,6 km.

Track:

Video:

Liiapeksi matkake

Tegime Gerli ja Beritiga väikse tiiru Kõrvemaale. Sai reede pärastlõunal autole kuut taha haagitud ja võetud suund Järvi järvede poole.

Lumesahk oli tee sisse lükanud kuni RMK Järvi platsini. Kuna autol oli vanast harjumusest hoog sees, siis sõitsime edasi Pärnjärve suunas, aga kohe selgus, et see teelõik pole lumesahka näinud. Käruga ei olnud mõeldav ka lumes seisma jääda ja sai ühe hooga ilusti Pärnjärveni välja sõidetud. Ees oli kaks roobast, aga õnneks nii palju on XC90 neliveoline, et suutis sellest lumetakistusest läbi ronida.

Õhtupoole tegime lõket ja sussitasime vahukomme. Täitsa õhtul istusime kuudis ja vaatasime tahvlist  CSI-d. Kuudis oli küte min võimsuse peal aga temp oli sellest hoolimata 19-20°C. Aku pidas ka korralikult vastu. Hommikul näitas 85% täituvust.

Järgmisel hommikul panime kõikidele suusad jalga ja matkasime raba peale. Berit oli mäesuuskadega.
Osaliselt sõitis ise, osalt oli Joonasel nööriga taga. Gerli ukerdas murdmaasuuskadega. Sõitsime raba keskel oleva tornini, jõime natuke teed ja suundusime tagasi. Ilm oli pilvine, kohati sadas ka lund.

Kui autole hääled sisse panime, siis kerge kartus oli kas auto veab lumest läbi, aga õnneks kartused osutusid põhjendamatuks. Korraliku gaasiga oli hea vedu taga ja mingit probleemi polnud. Samas RMK Järvi parklast möödudes oli see paksult autosid täis - need olid lihtsalt 2WD ja edasi ei pääsenud.

Video:

Nõmmeveski 2021

13.11. Tekkis selline vaba nädalavahetus. Kairel oli broneeritud Haapsalus spa. Seoses koroonapiirangutega ei olnud Joonasel sinna asja. Kaire läks Beritiga, Gerli apteegis verifitseeritud kiirtest oli ka sobilik ning ta sai ka kaasa. Hannes ei arvanud sellest midagi ja jäi koju. Joonas sai siis kulgeda oma äranägemist järgi.

Kodust minema ca 12.30. Kui esialgu oli mõte sõita põhjarannikut pidi Paukjärve kanti ja siis Soodla kaudu tagasi, siis tee käigu pealt tekkis mõte liikuda hoopis Kalmeoja RMK-sse. Kuna päevad on sel ajal väga lühikesed, siis 16.30 paiku kohale jõudes oli juba üsna hämar (päikeseloojang kl 16). Kalmeojas on mitu lõkkepaltsi aga ainult ühe juures on laavu (mida Joonas sihtis). Kohale jõudes olid seal mingid turistid ning tuli liikuda mitte laavuga varustatud platsi juurde, kus kiirelt sai lõke püsti pandud. Aga kui juba korralikud söed valmis said, turistid lahkusid. Sai siis mingi koha pealt leitud potiga söed teisele lõkkeplatsile toimetatud ja oma kämps laavu alla kolitud. Õhtul vorsti sussitamine ja niisama aja veetmine. 

Priimusega teed keetes (vett sai tee pealt jõest võetud) õnnestus laavu all tulekahju tekitada, milles hävines alusmadratsi kott ja osa vedelat plastitaolist materjali tilkus ka jope varrukale. Täpselt ei saanudki pihta, mis moodi see alguse sai kuna samaagselt sai lõkkega toimetatud ja vorste sussitatud. Pildil on setup näha, millest kõik alguse sai, taustal madratsi kott, mis hävines. Ajaleht Pealinn oli ka leekides. Pudeliga vee keetmine oli esmakordne prooviüritus. Teised nõud olid just parajasti kasutuses.

Öösel temp +1...2C

Päev: 71,5 km 

14.11 Ärkamine 6.30 paiku. kl 7.15 minema. Mässasin Garminiga ja salvestasin kogemata läbitud teekonna, mistõttu matka salvestus on kaks träkki. Kuna ratta käiguvahetaja blipsid ei funganud (need millega valitsate pealt Garminit juhtida), siis arvasin, et mingi ühenduse viga, aga kui ka käigud ei vahetanud, siis sain aru, et Di2 juhe oli ühendusest lahti tulnud seoses pakkide seadmisega lenksule. Esialgne ehmatus, et Di2 aku oli külmaga tühjaks saanud ei osutunud tõeks. Olgu mainitud, et olen seda ainult ühe korra kevadel laadinud (õigemini kui tehasest ratas tuli) ja tol külma hommikul näitas ikka 40%. Seda peale ca 1200km läbimist - mis teha, ei ole suur väntaja arvestades hooaja peale. Üldised arvamused, et Di2 aku kestab ca 2000km, peavad paika. Hommikul enne päikesetõusu temp näitas 0C. Salmistu rannas tegin kiire lõunapausi, et sooja saada. Päike tuli välja, temp +3...4C, aga näpud ja varbad kippusid külmetama.

Päev: 87,9km
Matk: 159,4 km

Trackid:

Ida suund:

Tagasi koju:

Video:

Rõõsa raba

Kui suvi juba läbi, siis tuli meile uus pereliige: Respo mini caravan. Joonas tegi sellele paari kuu jooksul mitmeid täiendusi. Asja idee on selles, et oleks lihtsam suuremat matkakraami transportida ja mõned inimesed mahuvad selles ka ööbima. Sügis-talvisel perioodil on see üsna mugav lahendus, kuna küte on ka sees.

Beritil oli kange soov seda katsetama minna. Suundusime otse õunamahla teolt Raasikult edasi Rõõsa rappa. Sealsele RMK platsile jõudmine nõuab kerget offroad võimekust, tavalise karavaniga pole sinna asja. Järgmisel hommikul sai tehtud väike matkake ja siis tagasi koju.

Track:

Video:

Tallinn - Virtsu rattamatk

Jaanipäeva paiku on viimasel paaril aastal saanud tavaks teha üks rattamatk. Seekord olid kambas Hannes ja Joonas. Kuna Hannesel oli planeeritud Sõlekese sõpradega telkimine Meremõisas, siis sobis see ilusti marsruudi planeeringusse.

21.06. Väljumine kodust kl 14. Selle suve kuumarekord, ca 35C. Paari vändavajutusega  higi voolas. Teemapilt ütleb kõik. Kõige parem riietus oleks lihtsalt uikaritega, aga siis oleks keha ära põlenud. Meremõisa jõudsime kl18 ja kohe ujuma. Vesi 21,5C. Hannes liitus oma sõprade seltskonnaga, Joonas hiilis vaikselt kaugemale ja pani oma kämpsi püsti.

Päev 51,5km, keskmine temp +34C.

22.06. Ega öösel eriti Hannes magada saanud, kl 6.00 oli rahvas juba üleval (või polnud magama läinudki). Ma tegin Hannesele ettepaneku teha hommikusöök ja pakkida asjad kokku. Ta siis irdus oma sõpradest ja kl 8.25 liikusime Meremõisast edasi. Suundusime läbi Klooga Kaitseväe polügoni Madise ja Padise suunas. Kl 10 paiku olime Padisel ja laadisime veevarud täis, kuna ees ootas pikki ja igav maantelõik Linnamäele. Mereäärne distants Nõva kaudu oleks kujunenud liiga pikaks, arvestades ilmaolusid. Aga läbi sisemaa kulgemine oli ka paras piin. Põhjuseks erakordselt "hea" parmu aasta. Metsade vahel olid need kallal isegi siis kui rattaga liikusid, rääkimata mõnda varjulisse kohta seisma jäämisest. Kuna tegemist oli üsna elu ja surma küsimusega, siis ei jäänud muud üle kui peale lasta militaarotstarbeks ette nähtud Bens sääsemürki (kasutusjuhend ütles, et tohib kasutada 1x päevas ja lastele üldse ebasoovitav). Aga see toimis väga hästi, sest hoolimata higist nõretavast kehast lendlesid kõik putukad paari cm kaugusel kehast. Selliselt palavuses kulgedes jõudsime Linnamäele, kus sai puu all ca tunnike und järele magatud ja joogivarusid täiendatud.

Enne Haapsalut tegime Olerexi wrapi peatuse ja hüppasime Selverist läbi ja varusime õhtuks provianti. Rohukülasse jõudsime kl 16.20. Kohe ujuma, vesi 24C. Õhtul enne sööki sai ka veel ujumisring tehtud.

Kui esialgu paistis, et kuiv ilm kestab, siis õhtu poole hakkas mere peal välgutama ja see jõudis ka Rohukülla. Pidime sääsevõrgule ka katte peale tõmbama. Õhtul jälgisime miskit äikese äppi telos ja võrdlesime pikselöögi asukohti reaalajas.

Päev 92,3 km. Temp avg 30C

23.06. Hommik paistis ilus päikesepaiste ja jäime laagrisse liialt kaua uimerdama. Ca 10 paiku väljusime Rohukülast. Ja õige pea hakkas korralik action pihta - padukas oli eriti võimas, õnneks jäi tee äärde korralik bussipeatuse majake, kuhu saime varju alla. Õnneks oli vihm lühike (ca 15-20 min) ja õige pea paistis jälle päike ning saime edasi kulgeda. Eesmärk oli jõuda ca 12 paiku Puisesse, kus meil oli kokkulepitud transport ületamaks paadiga Matsalu lahte. Paar kilti enne Puise külalistemaja avanesid jällegi taevaluugid. Jäime jällegi bussipeatusesse varju alla. Aga seekord sadas ikka palju pikemalt ja ilma paranemise märki ei paistnud. Joonas helistas paadimehele ja küsis üle, kas sellise ilmaga üldse merele lastakse. Paadimees andis mõista, et tal on veel natuke aega, et oodata ilma paranemist. Kui suurem vihm järgi jäi ja pisike sabin kestis siis suundusime sadama poole, lootuses ikka üle saada. Puise külaslistemajas serveeris perenaine meile sooja suppi kuni peremees end valmis seadis. Kui paati istudes veel natuke tibutas, siis õige pea oli ka ilm hea ning tasus ikka kohale tulla.

Samal ajal liikus Kaire Gerli ja Beritiga Virtsu maanteel ja seal olla selline vihm, et autod jäid tee äärde seisma.

Teisel pool Matsalu lahte oli juba päike väljas ja jõudsime kenasti Lõo küla jaanipäeva paika. Ei olnud ka enam põletavalt kuum ilm.

Päev 59,2km
Kogu matk 203 km

Track:

Video:

Paukjärve rattamatkake

29.05. Kaire, Berit ja Joonas tegid väikese jalutuskäigu Käsmu poolsaarel. Pärast suundusime Paukjärve äärde, kus Berit ja Joonas jäid ööbima. Kaire jalutas tagasi parklasse ja sõitis õhtul koju.

30.05 Tegime hommikusööki ning kulgesime vaikselt Aegviidu raudtee jaama, kust siis rongiga Tallinnasse tagasi.

Matkahooaeg sai õige hoo sisse.

Track:

Kanuu Põltsamaa

Seekordne kanuu üritus sai natuke suuremalt ette võetud. Tallinnast lendasid kohale Berit, Hannes ja Joonas. Tartust liitusid kambaga Uko, Jakob ja Jaak. Plaanis oli teha kevade esimene telkimine ja kanuumatk. Kuna Põltsamaa jõgi on siiani kanuuradarilt välja jäänud, siis tundus see ka logistiliselt mõtekas valik ekipaažidele. Reede õhtuks ajasime end kohale Norra lähistele Kirikumäe RMK platsile. Plats on kohe jõe ääres. Põhimõtteliselt tõstad paadi auto katuselt otse jõele. Sellega ka kogu faciliteedid piirdusid. Lõkkekoht oli, aga telgi püstitamine on paras challenge. Suure otsimise peale leidsime kahe telgi jaoks siiski üsna kuiva koha veidi kõrvalasuvas kuusikus. Lastel pidid kummikud jalas olema, sest lõkke juurest telgini tuli mudane kraav ületada. Õhtul sussitasime vorste ja pidasime järgmise päeva plaani.

Laupäeva hommikul sõime kõhud täis. Jaak ja Joonas sõidutasid ühe auto finišisse Rutikvere mõisa juures ning tulid siis teise autoga tagasi starti. Laadisime lapsed peale ja alustasime kulgemist mööda Põltsamaa jõge. Üldiselt oli jõgi üsna hästi läbitav kuigi koprad olid päris palju vaeva näinud puude langetamisega. Üht elukat õnnestus ka näha.

Joonas unustas suure sahmisega moonavarud autosse, kiirsnäkid said ainult kaasa. Õnneks Jaak taipas purgisupid ja priimuse kotti panna. Retke poole peal oligi lastel kõhud tühjad ja väike lõunapaus kulus marjaks ära. See, et Joonas kõik nõud ja söögiriistad maha jättis oli eelnevalt teada. Jaagul olid mõned mollid ja lisaks ka purgid, mis suppidest üle jäid. Aga Jaak ise otsustas kõik söögiriistad maha jätta. Õnneks oli Joonasel kaasas Macgyveri nuga, millel ka väike saag küljes. Samal ajal kui Jaak suppi keetis õnnestus Joonasel mitu söögiriista puuoksast välja vesta. Ning siis hiinlaste kombel sai ka supp söödud. Rutikveresse jõudsime kokku 4 tunniga, millest sõiduaega oli ca 3h. Distants 21,5km.

Track:

Video: