Puhkus Hispaanias. Novatours pakett. Hannes jäi seekord koju.
19.10. Lennuk Tallinn-Malaga kl 5:30-9:20 +1h. Kuna oli ainult käsipagas, saime kiirelt transfeeri peale, aga lõpuks ootasime kuni buss täis. Lennujaamast hotelli ja 7km.
Kl 10.30 saabusime Sol Principe hotelli. Check-in kulges väga aeglaselt. Tuppa saime kl 11 paiku. Seadsime end sisse ja tegime kohe ühed basseiniringid. Ca 13 paiku leidsime hotelli kõrvalt ühe söögikoha ja tegime korraliku lõunasöögi, mis korvas ka puuduvat hommikueinet. Siis suundusime ümbruskonnaga tutvuma. Joonas ja Gerli laenutasid rattad (10€ päev) ja liikusid mööda promenaadi Torremolinose keskuse poole ja tagasi. Kaire jalutas Beritiga mere ääres. Rattalaenutuse juures sai ka autot rentida ja bronnisime alates 20.10 kuueks päevaks Renault Clio (240€ full kasko).
20.10.
Kuna auto sai kätte alates kl 11, siis Joonas ja Kaire tegid peale hommikusööki veel ühe rattaringi linna peal. Kui auto käes otsustasime hakatuseks seiklusparki sõita, mis asus Marbella külje all. Jõudsime kohale 13 paiku ja selgus, et see oli väga populaarne koht ja tuli eelnevalt külastus broneerida. Meile pakuti esimest vaba aega kl 15. Peale mõttepausi otsustasime edasi sõita Rondasse, kuna olime juba
poolel teel. Tee üle mägede oli üsna huvitav. Ronda linn on ka väga turistico. Jalutasime linnas ringi ja klõpsisime mõned pildid. Tagasi hotelli sihtisime õhtusöögi ajaks.
poolel teel. Tee üle mägede oli üsna huvitav. Ronda linn on ka väga turistico. Jalutasime linnas ringi ja klõpsisime mõned pildid. Tagasi hotelli sihtisime õhtusöögi ajaks.
21.10.
Suundusime Selwo Aventura loomaaeda. Vaatasime delfiini- ja lindude šõud. Pargi käisime paari tunniga läbi. Me võtsime combo pileti, mis sisaldas ka gondlisõitu ja lõvide parki. Peale loomapargi külastust suundusime gondli peale, mis oli 10 min autosõidu kaugusel. 
Mäe otsas oli väike matkarada, kust olid ilusad vaated Benalmadena linnale.
Mäe otsas oli väike matkarada, kust olid ilusad vaated Benalmadena linnale.
22.10.
Liikusime Esteponasse, kus asus nö lõvide park. Võrreldes eelmisel päeval külastatud delfiinide pargiga oli tegemist märksa suurema loomaaiaga. Lõvide aedik ise oli üsna mannetu, aga lindude alas sai täitsa sees jalutada. Tagasi hotellis olime 15 paiku ja siis sai ka mere ääres ujutud ja lebotatud.
23.10. Gibraltar.
Hommikul sai liiga kaua jokutatud. Jõudsime piiri äärde 12 paiku. Autosaba passikontrollis oli ca 1,5h. Jala oleks kiirelt üle saanud, suur autoparkla oli vahetult piiri ääres. Gibraltaril parkisime auto täitsa kesklinnas. Parkimisautomaat võttis vastu ainult sulli, ja seda (£) me loomulikult polnud vahetanud. Õnneks sai veebis parkimise eest tasuda (5h = 7£).
Mäe otsas vahtisime ahve ja jalutasime Skywalkil ja erinevatel radadel. Mingi hetk sattusime Mediterranean steps rajale, mis kujutas endast pikalt mööda mägitreppe alla kulgemist ning lõpuks viis rada ümber mäe. Sel hetkel saime aru, et ühe otsa gondli pilet ongi õige valik, sest mäe otsa tagasi 
minek on raskem kui vaikselt alla kulgemine koos sightseeing spotide külastusega. Väga paljud turistid kasutasid taksoteenust, kus minibussid sõitsid samuti mäe otsa kuni gondlijaamani ja teist teed tagasi alla. Meie aga jalutasime mööda matkarada, mis oli kuuma ilma tõttu üsna nõudlik. Mõne tõusu pidi veel võtma, et külastada värvilist mägikoobast. Siis juba jalutasime alla mööda Windsor bridge'i ja läbi linna tagasi autoparklasse. Kogu ringile läkski ca 5h. Mõned spotid (nt WW2 tunnels) jäid matkarajast kõrvale ja sinna me ei hakanud eraldi jalutama. Istusime autosse ja tegime ümber kalju GBZ riigile tiiru peale. Gibraltar ise on täielik UK, autod õnneks sõidavad samas suunas kui EU. Inglise keel kõlas valdavalt, hispaania keelt kuulsime väga vähe. Üsna kõrgel mägiteel nägime siiski ka E numbrimärgiga autosid. GBZ oli siiski valdav, väga palju oli rollereid, nendega on kindlasti kitsastel teedel ja tänavatel parem kulgeda. Piiri järjekorras passides oli tunne, et oleks pidanud parklasse keerama ja üle piiri jalutama, aga juba sees olles selgus, et peatänaval parkimise probleeme polnud ja autoga sai kulgeda ümber riigi probleemideta.
minek on raskem kui vaikselt alla kulgemine koos sightseeing spotide külastusega. Väga paljud turistid kasutasid taksoteenust, kus minibussid sõitsid samuti mäe otsa kuni gondlijaamani ja teist teed tagasi alla. Meie aga jalutasime mööda matkarada, mis oli kuuma ilma tõttu üsna nõudlik. Mõne tõusu pidi veel võtma, et külastada värvilist mägikoobast. Siis juba jalutasime alla mööda Windsor bridge'i ja läbi linna tagasi autoparklasse. Kogu ringile läkski ca 5h. Mõned spotid (nt WW2 tunnels) jäid matkarajast kõrvale ja sinna me ei hakanud eraldi jalutama. Istusime autosse ja tegime ümber kalju GBZ riigile tiiru peale. Gibraltar ise on täielik UK, autod õnneks sõidavad samas suunas kui EU. Inglise keel kõlas valdavalt, hispaania keelt kuulsime väga vähe. Üsna kõrgel mägiteel nägime siiski ka E numbrimärgiga autosid. GBZ oli siiski valdav, väga palju oli rollereid, nendega on kindlasti kitsastel teedel ja tänavatel parem kulgeda. Piiri järjekorras passides oli tunne, et oleks pidanud parklasse keerama ja üle piiri jalutama, aga juba sees olles selgus, et peatänaval parkimise probleeme polnud ja autoga sai kulgeda ümber riigi probleemideta.
Ca 7 paiku otsustasime võtta suuna tagasi hotelli. Kui Gibraltarile tulime 100% mööda tasulist kiirteed, siis tagasi mõtlesime proovida paralleelselt kulgevat mitte tasulist teed (ühe kiirtee jupi eest pidime maksma). Sellel oli ametlik kiirus 80-100 km/h (kiirtee 120), aga liiklusvoog oli ühtlaselt 100-120km/h. 20.30 paiku olime tagasi hotellis õhtusöögil.
Tagantjärele tarkusena võib tõdeda, et kindlasti oleks võinud juba varem kohal olla, siis oleks kõik peamised sightseeing spotid ära näinud. Eelkõige võiks see huvi pakkuda militaarinimestele, kuna enamus spote on sõjandusega seotud - kahurite patareid, barakid jms. Mõned kohad on siiani Briti kaitseväe kinnised alad, kuhu turistil asja pole.
24.10.
Kuna läheduses näitas Google huvitavat jões kulgevat matkarada (Rio Chillar), siis otsustasime seda chekata. Parkisime auto matkaraja algusesse. Kuna jõeorg oli täitsa kuiv, siis ei osanud asjast midagi
arvata. Lapsed jäid autosse, Joonas ja Kaire otsustasid mööda kuivanud jõeäärt natuke ülesvoolu jalutada. Kuna tee oli lihtsalt jalutatav ning nägime ka teisi inimesi, siis märkamatult olime jõudnud tsooni, kus suure oru servas hakkas vaikselt vesi nirisema. Kaardi järgi oli eespool kose tingmärk ja otsustasime sinnani jalutada. Kui olime jõudnud ca 2km ülesvoolu, siis selgus põhjus miks jõesäng väga kuiv oli - seal paiknes veekogumise rajatis, mis kogu jõe vee torudesse ja kanalisse kogus ning allavoolu väga midagi ei jõudnud. Sellest punktis ei saanud Kaire enam edasi, kuna lahtiste plätudega ei olnud võimalik mööda jõge kõndida. Kaire jalutas tagasi auto juurde, Joonas otsustas natuke veel ülesvoolu minna ja vaadata selle jõematka olemust. Kaardil näitas jällegi kose tingmärki. 1km ülesvoolu kõmpides seda ette ei sattunud. Kuna ülejäänud ootasid all autos, siis otsustas Joonas tagasi pöörduda, kuigi palju rahvast liikus ikka ülesvoolu edasi. Jooksutossuga tundus jões hea kõmpida, Keenidega ilmselt poleks olnud väga mugav, kuna jõepõhi oli kivine ja kohati ebatasane. Sellel jõel oli ka teisi lõike, kus matkatakse, aga arvestama peab, et tükk aega tuleb jalutada "kuivalt" enne kui õigele rajale jõuab.
arvata. Lapsed jäid autosse, Joonas ja Kaire otsustasid mööda kuivanud jõeäärt natuke ülesvoolu jalutada. Kuna tee oli lihtsalt jalutatav ning nägime ka teisi inimesi, siis märkamatult olime jõudnud tsooni, kus suure oru servas hakkas vaikselt vesi nirisema. Kaardi järgi oli eespool kose tingmärk ja otsustasime sinnani jalutada. Kui olime jõudnud ca 2km ülesvoolu, siis selgus põhjus miks jõesäng väga kuiv oli - seal paiknes veekogumise rajatis, mis kogu jõe vee torudesse ja kanalisse kogus ning allavoolu väga midagi ei jõudnud. Sellest punktis ei saanud Kaire enam edasi, kuna lahtiste plätudega ei olnud võimalik mööda jõge kõndida. Kaire jalutas tagasi auto juurde, Joonas otsustas natuke veel ülesvoolu minna ja vaadata selle jõematka olemust. Kaardil näitas jällegi kose tingmärki. 1km ülesvoolu kõmpides seda ette ei sattunud. Kuna ülejäänud ootasid all autos, siis otsustas Joonas tagasi pöörduda, kuigi palju rahvast liikus ikka ülesvoolu edasi. Jooksutossuga tundus jões hea kõmpida, Keenidega ilmselt poleks olnud väga mugav, kuna jõepõhi oli kivine ja kohati ebatasane. Sellel jõel oli ka teisi lõike, kus matkatakse, aga arvestama peab, et tükk aega tuleb jalutada "kuivalt" enne kui õigele rajale jõuab.
Tagasi hotellis olime jällegi peale lõunal, sai meres ja basseinides ujutud.
25.10.
26.10.
Hotellis saime veel hommikusööki ja lennuk Tallinnasse väljus 10.50. Kuna check-ini sai eelnevalt netis tehtud ja reisisime vaid käsipagasiga, siis olime väga kiirelt turvakontrollist läbi. Tallinnas 16.20
