laupäev, 9. aprill 2011

Kanuu Atla

Täna sai avatud veespordi hooaeg. Sõitsime Atla jõel. Algus Atla mõisa lähedalt maantee sillalt kuni Selisse, suubumisel Keila jõkke. Meil oli 2 paatkonda. Sinises paadis olid Kaire, Hannes ja Joonas. Rohelises (G-Force) Jaak, Maret ja Mario. Raja esimesel kolmandikul oli kohati palju risu ees - pidi okste all end kokku pakkima. Paadist välja ja üle puude ei pidanud siiski ronima. Kohati oli vett nii palju, et jõe sängi asemel sõudsime mööda põldu. Umbes poolel maal (peale Härgla mõisa) sattus meile ette lagunenud sild, millest ei saanud alt läbi. Kuna paadid oli vaja veest välja tõsta, siis otsustasime teha ka juba lõunapausi.

Peale lõunat oli jõgi suhteliselt puhas ja seetõttu oli liikumiskiirus ka üsna hea. Peale Pirgu mõisa oli ees raja ekstreemses osa. Vahetult enne Pirgu tee silda oli ees korralik pais. Jaagu paatkond otsustas end märjaks kasta ja nad sõitsid paisust kolmekesi üle. Otse loomulikult kaasnes sellega korralik sukeldus ja paras vee kogus üle parda. Riided korralikult märjaks, aga uperkuuti minekut ei järgnenud, veel...

Kaire ja Hannes otsustasid siiski paadist välja tulla ja silla pealt pilti teha sellest kuidas Joonas üle paisu sõidab. Hoolimata sellest, et raskus oli vaid taga otsas, õnnestus ka Joonasel korralikult vee alla sukelduda, vt kõrvalolevat pilti. Kuna see pais koosnes päris suurtest vundamendiplokkidest, siis "õnnestus" Joonasel tagumise otsaga ühe otsa peale pidama jääda ja palju ei jäänud ka kägarast puudu (vaata blogi teemapilti). Sellise ukerdamisega sai paat ka natuke viga, mistõttu oli järgmisel päeval vaja EPOt segada ja natuke liimiga plätserdada. Peale silda tuli Joonas kaldale ja otsustas paadist vee välja kühveldada. Kui see oli tehtud, siis otsustasime, et Kaire ja Hannes hüppavad ka paati ja sõidame edasi. Just sel hetkel helistas Maret ja teatas, et neil juhtus see, mis statistiliselt on määratud juhtuma kõigil, kes vähem või rohkem (pigem rohkem) kanuusõitu harrastavad - uperpall. Teema oli selles, et nad ei visanud kohe peale Pirgu paisu paadist vett välja, mõeldes, et triivivad vabamasse vette ja teevad seda siis. Aga peale silda oli vesi püsivalt kärestikuline ja ühes kiiremas kohas olid 2 puud risti üle vee, millest üle ega ümber ei õnnestunud manööverdada. Mario sai tehtud oma esimese välisupluse - kõik allapoole lõuga said tunda kevadist jõevett. Jaak ja Maret said veidi vähem märjaks. Jaagul õnnestus siiski oma põlve korralikult väänata, kuna jalg takerdus miskit moodi kogu rüsinas. Allavoolu läks 1 mõla, Mario seljakott ja termos, mis vedelesid lahtiselt paadi põhjas. Ühesõnaga - klassikaline värk. Joonas tegi moblaga crash punktis ka lühikese videoklipi:


Peale telefonikõnet Maretilt oli Kairel koos Hannesega mõtekam minna treffpunkti mööda teed (ca 2km). Joonas sõitis hädalistele järgi. Sündmuskohal seadsime end korda. Maret läks ka tee peale, kuna ilma mõlata oleks kahekesi paadis jama tüürida. Joonas sõitis edasi koos Marioga ja Jaak tüüris üksi paati. Kogu lõigus Pirgu mõisast kuni Selini on Atla jõgi üsna kiire vooluga. Ka oli ees palju oksi, mille vahel tüürimine nõudis parajalt askeldamist.

Matka pikkus 16,7 km. Aega kulus ca 4h.

Track

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar