Kanuu Paide-Türi-Tori

Lihavõtted (22-23.04) möödusid kanuutades. Seekord sai ette võetud Pärnu jõgi. Matkagrupp koosnes seegi kord kahest ekipaažist: Kaire, Hannes ja Joonas ühes paadis ja Mario ja IlmarV teises.
Lähtekohaks sai valitud jalakäijate sild Paide tehisjärve lähistel. Korraks sai pilk peale visatud ka Sillaotsa teelt (Tallinna mnt-l), aga selles lõigus oli Pärnu j. üsna võsas. Kriileväljalt ca 4 pm alustades seevastu ei kohanud ühtegi takistust, kuna siit alates on jõgi mõlajate poolt väga kasutatav ja seetõttu ka vajalikes kohtades hooldatud (oksad ära lõigatud jms). Retk Türi suunas kulges üsna hea tempoga. Tegime vahepeatuse ka Veskisillal. Paisust alla sõites läksid Kaire ja Hannes maha, aga see polnudki väga vajalik, kuna nii suurt vett enam polnudki. Ilmar ja Mario sõitsid paisust alla nii, et esimene mees istus keskmisel kohal. Üsna pea jõudsime ka esimese päeva finišisse vahetult enne Türi linna piiri (monumendi juures). Siin regrupeerisime paatkonna, kus Mario ja Joonas jätkasid sõitu edasi ning Kaire, Hannes ja Ilmar suundusid kodu poole. Paide - Türi teekonnaks kujunes 18,4km, aeg ca 3h.
Paide-Türi track

Joonas ja Mario otsustasid edasi sõuda kuni viitsivad, et siis laagrisse jääda. Särevere silla juurest lahkudes oli kell juba 7.26pm (teemapildi EXIF), seega väga kaugele polnudki plaan jõuda. Sõudsime veel 10,2 km ja lõpetasime päeva suvalises metsatukas vahetult peale Jändja paisu ja silda. Enne pimedat saime telgi püsti ja õhtuhämaruses sussitasime lõkkel Nõo Jäägrivorsti.

23.04 (laupäeva) hommikul sai päris pikalt põõnatud. Kui kell 9.15 Joonas pea telgist välja pistis, siis esimene asi, mis jõelt vastu vilksatas, oli 2-ne süst, mis kiirelt mööda kihutas ja meid tervitas. See oli ainus sel jõel liikuv veesõiduk tol päeval, mida me nägime. Ise saime minema 10.30am paiku. Kurgjale jõudsime 12:30. Mingit erilist eesmärki sihtkoha suhtes ei olnud, samas jõe vool ja meie liikumiskiirus tundus olevat üsna hea. Seetõttu mõlkus meeles Türi-Tori kiirlaskumisüritus extended versioon. Kui eelpool nimetatud üritus on pikkusega 78km, siis Paide proloog pani meile ca 14km juurde. Nii see päevake vaikselt kulgeski kuni kl 7:03 pm mõlasidki Mario ja Joonas Tori silla alt läbi. Ehk siis teise päeva teekonnaks tuli u 64km ja aeg 8,5h. Kuna teekonna salvestusprogramm jupsis ja telefoni aku sai ka enne lõppu tühjaks (oleks pidanud öösel laadima, kuna selleks vajalik tehnika oli isegi olemas), siis tracki polegi siia lisatud. Olgu mainitud ka olulisemad veetakistused Türi-Tori lõigul:

• Üks suvaline sild Türi linnas (järgmine allavoolu raudtee sillast) - hästi madal, nii et alt läbi ei saa vähemasti kevadel.
• Laupa mõisa pais - mõnus kärestik: sõitsime üle, esimene mees sai natuke vett üle parda ja püksid märjaks
  
• Jändja pais - siin oli kaldal märk "ümbersõit" - see tähendab, et tõenäoliselt ka kajakimehed pidid sellest paisust oma paadi ümber vedama vältimaks püha Neptuni manu minemast.
  
• Kurgja - Sellest paisust kanuuga allasõit = enesetapp, vedasime ümber.
• Suurejõe pais (Vändra mnt sild) - sõitsime üle. See oli ainuke pais, mis paadipõhja korralikult kriipis. Õnneks hilisemal vaatlusel äramärkimist väärivat kahju siiski ei tekitanud.
• Pais ca 500m Vihtra sillast allavoolu - tegime eelnevalt luuret ja otsustasime paisust üle sõita, kusjuures esimene mees istus keskmisele kohale. Kanuu hüdrodünaamikast tingituna tõmbas vöör ikkagi paraja annuse vett sisse nii et see paadi koheselt üsna ebastabiilseks muutis. Mõlemad reisijad said korraliku annuse karastavat vett jalge peale. Potentsiaalne ümbermineku koht, mida meil õnnestus vältida. Tüürisime kanuu vaikselt kaldale ja viskasime vee välja.
• Vahetult enne Jõesuud - mõnusad kärestikud, vett üle parda ei visanud.
• Natuke peale Jõesuud ja veel mõned lõigud allavoolu - mõnusad kärestikud, vesi jäi nibin-nabin paadist väljapoole, loksumine kerges lainetuses.

Kindlasti annavad eri kanuu mudelid erinevaid tulemusi paisude ületamisel. Meil kasutuses olev mudel ei ole ses osas just kõige sobivam, kuna vöör on kitsas ja lõikab eriti sügavalt lainesse sisse, millega on tagatud korralik kogus vett ka kanuu sees.

Kanuu Atla

Täna sai avatud veespordi hooaeg. Sõitsime Atla jõel. Algus Atla mõisa lähedalt maantee sillalt kuni Selisse, suubumisel Keila jõkke. Meil oli 2 paatkonda. Sinises paadis olid Kaire, Hannes ja Joonas. Rohelises (G-Force) Jaak, Maret ja Mario. Raja esimesel kolmandikul oli kohati palju risu ees - pidi okste all end kokku pakkima. Paadist välja ja üle puude ei pidanud siiski ronima. Kohati oli vett nii palju, et jõe sängi asemel sõudsime mööda põldu. Umbes poolel maal (peale Härgla mõisa) sattus meile ette lagunenud sild, millest ei saanud alt läbi. Kuna paadid oli vaja veest välja tõsta, siis otsustasime teha ka juba lõunapausi.

Peale lõunat oli jõgi suhteliselt puhas ja seetõttu oli liikumiskiirus ka üsna hea. Peale Pirgu mõisa oli ees raja ekstreemses osa. Vahetult enne Pirgu tee silda oli ees korralik pais. Jaagu paatkond otsustas end märjaks kasta ja nad sõitsid paisust kolmekesi üle. Otse loomulikult kaasnes sellega korralik sukeldus ja paras vee kogus üle parda. Riided korralikult märjaks, aga uperkuuti minekut ei järgnenud, veel...

Kaire ja Hannes otsustasid siiski paadist välja tulla ja silla pealt pilti teha sellest kuidas Joonas üle paisu sõidab. Hoolimata sellest, et raskus oli vaid taga otsas, õnnestus ka Joonasel korralikult vee alla sukelduda, vt kõrvalolevat pilti. Kuna see pais koosnes päris suurtest vundamendiplokkidest, siis "õnnestus" Joonasel tagumise otsaga ühe otsa peale pidama jääda ja palju ei jäänud ka kägarast puudu (vaata blogi teemapilti). Sellise ukerdamisega sai paat ka natuke viga, mistõttu oli järgmisel päeval vaja EPOt segada ja natuke liimiga plätserdada. Peale silda tuli Joonas kaldale ja otsustas paadist vee välja kühveldada. Kui see oli tehtud, siis otsustasime, et Kaire ja Hannes hüppavad ka paati ja sõidame edasi. Just sel hetkel helistas Maret ja teatas, et neil juhtus see, mis statistiliselt on määratud juhtuma kõigil, kes vähem või rohkem (pigem rohkem) kanuusõitu harrastavad - uperpall. Teema oli selles, et nad ei visanud kohe peale Pirgu paisu paadist vett välja, mõeldes, et triivivad vabamasse vette ja teevad seda siis. Aga peale silda oli vesi püsivalt kärestikuline ja ühes kiiremas kohas olid 2 puud risti üle vee, millest üle ega ümber ei õnnestunud manööverdada. Mario sai tehtud oma esimese välisupluse - kõik allapoole lõuga said tunda kevadist jõevett. Jaak ja Maret said veidi vähem märjaks. Jaagul õnnestus siiski oma põlve korralikult väänata, kuna jalg takerdus miskit moodi kogu rüsinas. Allavoolu läks 1 mõla, Mario seljakott ja termos, mis vedelesid lahtiselt paadi põhjas. Ühesõnaga - klassikaline värk. Joonas tegi moblaga crash punktis ka lühikese videoklipi:


Peale telefonikõnet Maretilt oli Kairel koos Hannesega mõtekam minna treffpunkti mööda teed (ca 2km). Joonas sõitis hädalistele järgi. Sündmuskohal seadsime end korda. Maret läks ka tee peale, kuna ilma mõlata oleks kahekesi paadis jama tüürida. Joonas sõitis edasi koos Marioga ja Jaak tüüris üksi paati. Kogu lõigus Pirgu mõisast kuni Selini on Atla jõgi üsna kiire vooluga. Ka oli ees palju oksi, mille vahel tüürimine nõudis parajalt askeldamist.

Matka pikkus 16,7 km. Aega kulus ca 4h.

Track