Kuusepuu

Sügis on veninud liiga pikaks. Kui eelmisel aastal kattis sel ajal maad ammugi paks lumevaip, siis tänavu valitseb kõikjal veel rohelus. Kui päise päeva ajal peab pilti tegema välguga, siis võib eeldada, et päikest pole ka taevas näha.

Täna käisime Hannesega metsast kuusekest toomas (RMK-le moblamakse ilusti tasutud). Kuna vett on kõikjal ikka väga palju, siis jääb vaid loota, et selline kaamos kestab ka jõuludel ja on mõistlik hoopis kanuu välja ajada. Eks näis.

Kuusekese track:




Õhtul koukisime voodi alt Elinchromi D-Light'id välja ja lapsed said vähemasti palju nalja fotokaga pilte klõpsides, kuna tethered mode's (sellepärast ka juhe fotokast välja) hüppasid pildid kohe teleka ekraanile, kust tulemus kohe näha oli. Gerli käes olev juhtmega päästik on muide täiesti sam kompanovka, kuna EOS 450D remote trigger auk on standartne 2,5mm pistik (0,6€) ja sinna juhtme otsa on tinutatud suvaline (0,50€) kontaktlüliti. Välkude päästik hotshoe peal on siiski Elinchromi tehasetoodang. Setupisse on lisatud ka Metzi speedlight tausta taga, mille asukoht siiski ei olnud perepildil kuigi õnnestunud (väike päike Gerli peas). Ahjaa, Hannese käed on selja taga, kuna tema tahtis nuppu vajutada. Perepildid meil reeglina ei õnnestu.

Viimsi ps

Täna tegi Joonas lastega väikese rattatiiru Viimsi poolsaarel. Ilm oli väga vahelduv. Kuni supipausini oli täitsa OK, aga siis tuli korralik padukas. Lastel kärus polnud muidugi häda midagi, aga Joonas pidi kilepüksid ja kummikud jalga panema, et mitte läbimärjaks saada.
Rajast ka nii palju, et enamuses oli tegemist asfaldiga, aga metsalõik Kelvingi ja Rohuneeme vahel oli paras pähkel järelkäru tõttu. Kui vaadata logi, siis 16,5 kuni 17,5km lõigus oli tegemist kitsa metsarajaga, mis kulges vahetult mereäärse panga servas. See oli täis juurikaid ja mahakukkunud puid. Ilma käruta oleks tegemist päris laheda maastikuratta rajaga, aga suht lai käru takerdus kõiksugu takistuste taha. Lisaks muidugi paduvihmast märg soparada.
Kahjuks polnud blogisse panna ka paremat teemapilti, kuna...seda lihtsalt polnud. Peamise põhjusena võiks nimetada tehnilist probleemi, kuna vihmas ja märjas ei olnud eriti turvaline mitteilmastikukindat fototehnikat kasutada - vett sadas alla kõikjalt, kaasa arvatud kiivri päikesevarjult, mistõttu vesi ilusasti kaamerale ja objektiivile valgus. Samuti istusid modellid kärus vihmavarjus.

Kõnnu Suursoo (Liiapeksi raba)

Täna tegime väikese jalutuskäigu Kõnnu Suursohu, stardiga Järvi Pikkjärve juurest. Just äsja oli rekonstrueeritud laudtee, mis Paukjärve äärde viis. Meie jalutasime lastega kuni vaatetornini raba keskel. Tegime seal väikse eine ning mõned klõpsud ja komberdasime siis tagasi. Gerli oli eriti tubli. Isegi Hannes väsis enne ära kui Gerli kukile tahtis tulla. Joonas avastas oma rõõmuks, et hiljuti tarkvarauuenduse saanud Metz 58 AF-1 töötas täitsa normaalselt Servo režiimis. See võimaldas suht juustu Canon 450D sisseehitatud välku kasutada Metzi päästikuna. Aastaid tagasi speedlite'i valides pani õlgu kehitama Saksa inseneride idee pookida välklambi külge USB pistik, aga võta näpust - firmware update tekitas juurde väga asjaliku funktsiooni. Vahel lihtsalt ju ei ole metsas välgu raadiosaatjaid eraldi kaasas...
Sellise seadistuse korral töötab siis lisaks välisele välgule ka fotoka oma välk. Silmas tuleb muidugi seda pidada, et speedlight'i väiksem reflektor peab olema suunatud fotoka välgu poole, kuna signaal antakse edasi valgusimpulsina fotoka välgu poolt. Allpool toodud seadistuste korral on Metz meelega kaadrisse jäetud.

Hiiumaa rattamatk

Seekord sai ette võetud klassikaline mitmepäevane pedaalimisüritus, kus jalgrattad on Full Load Touring Modes. Kuna kaadervärgi kogukaal osutus tavalisest raskemaks (magamisvarustus), siis sai valitud tasase pinnamoega marsruut Hiiumaal.

19.08. sõitsime autoga Rohukülla. Parklas kinnitasime kogu tavaari rataste külge ja jalutasime kell 11 praamile. 2 piletit+jalgrattad 7.68€. Kl 12:30 olime Heltermaal. Kuna ilmaennustus lubas mingil ajal vihma, siis esialgu oli plaan suunduda Kapasto metsaonni. Suuremõisas, kus oli tee pöördepukt, oli meil hea vunk sees, ilm oli ilus ning otsustasime teha pikema otsa ja võtsime suuna Kassari peale. Kassari külapoe ees tegime väikse jätsipeatuse. Ilm ilus, temp +23C.

Metsapere onni jõudsime kl 16:15, dist 44 km. Õhtul tegime veel tiiru ratastega Tihu RMK onni juurde ning kondasime metsas. Kõrvalepõike tegime ka Õngu rododendroni parki, mis on eraomanduses ja suht võssa kasvanud. Tagasiteel korjas Kaire ühe kruusitäie kukeseeni. Päeva dist kokku 58.5 km. Sel lõigul tegi Garmin Edge toredat trikki: pulsivöö oli rattakotis ja mingil hetkel arvas aparaat, et 219 bpm on just Joonase pulss, mida võiks logida. Defibrilaatorit polnud õnneks vaja, piisas saatjajublaka eemaldamisest vöö küljest (kusjuures ühe truki avamine ei toiminud).

Ilmataat orgunnis asja eriti ratsionaalselt kuna kogu öö kallas vihma ikka korralikult. Meie tudusime aga rahulikult onnis, nii et isegi telki ei pidanud lahti pakkima ja märjaks tegema. Hommikuks olid aga vihmapilved tühjad ja eesolev päev paljutõotav.

20.08 Pudru ja räim tomatis keresse ning minema 10:40. Möödusime Leemeti suusaradadest, suundusime Kõpu tuletorni poole. Täislastis vahetult enne tuletorni oli tõus nii karm, et kasutusse läks kõige võimsam käik, mis võtta oli. Ronisime kiirelt torni ning tegime üleval mõned klõpsud. All kohvikus laadisime veepudelid täis ja veeresime külaplatsile suppi keetma.

Kuna platsi juures näitas jalgratta metsatee viit (route 301) Luidja peale, siis tundus see senisele suures osas asfaldietapile vaheldusrikas valik. Kruusatee Mägipe poole mäest alla oli igatahes väga järsk ja raputav, nii et Kaire ratta küljest pudenes üks magamiskott. Mõni hetk hiljem avastas Kaire, et spidokas ei näita enam kiirust. Põhjuseks oli kodaramagnet, mis oli ka peaaegu putku pannud. Õnneks oli see kergelt parandatav. Ja siis veel mingi aeg hiljem mustikaid nosides ja sadulasse hüpates avastas Joonas, et ta oli Kõpus oma Garminis vajutanud stop timer ning kogu see eelnev action jäi teekonnana salvestamata (ca 3 km). Luidjas tegime jätsi ja õllepeatuse enne pikka asfaldilõiku Kärdla suunas. Kuna tuul puhus nüüd otse näkku oli edasikulgemine üsna vaevaline hoolimata heast teekattest. Enne kämppi jõudmist tegime ka tiiru Ristimäele, kus nosisime mustikaid ja Kaire meisterdas ka väikese ristikese.

Tõrvanina RMK telkimisalale jõudsime kl 19:40, dist 57.3 km (tegelik ~60 km). Ilm oli küll väga tuuline, aga merevesi üsna soe (+19C) ja väike suplus peale pikka väntamist oli väga värskendav. Sõime tavalist matkasööki, millele andsime natuke vürtsi eelmisel päeval korjatud ja nüüd praetud kukeseente näol.

21.08 minema 11.35. Kulgesime läbi Kärdla keskuse. Võtsime jätsid ja pirukad ning suundusime edasi. Heltermaal kl 14:55. Praam 15:30. Päev 36.3 km. Matk kokku 152.2 km, avg 14.2 km/h, HR 122 bpm.

Garmin Edge 800

Pedaalijana kohaselt pidi Joonas end varustama uue tehnoloogilise vidinaga - Garmin Edge 800. Vana ratta spidokas CateEye kruviti Hannese ratta külge. Väike mees oli selle üle sama rõõmus, kui Joonas oma vidina üle. Prioriteedid ei ole muidugi ses mõttes paigas, et ratas maksis omal ajal umbes sama palju...

Katsetuseks sai ette võetud marsruut Pirita-Rapla (62 km).



Peale telefonikõnet Maretilt oli Kairel koos Hannesega mõtekam minna treffpunkti mööda teed (ca 2km). Joonas sõitis hädalistele järgi. Sündmuskohal seadsime end korda. Maret läks ka tee peale, kuna ilma mõlata oleks kahekesi paadis jama tüürida. Joonas sõitis edasi koos Marioga ja Jaak tüüris üksi paati. Kogu lõigus Pirgu mõisast kuni Selini on Atla jõgi üsna kiire vooluga. Ka oli ees palju oksi, mille vahel tüürimine nõudis parajalt askeldamist.

Matka pikkus 16,7 km. Aega kulus ca 4h.

Track

Pedassaare

Täna tegime retke Pedassaarele. Joonas suusatas ees ja tõmbas nööriga Hannest järgi, kes oli ka oma suuskadega. Kuna Gerli jäi autos magama, siis jäi Kaire esialgu temaga mandrile. Sõitsime mööda Pedassaare idarannikut, mis varjas ära ilusti loodetuule. Võtsime sihi RMK metsamaja juurde. Kohale jõudes toimetasid seal mehed, kes vedasid kokku tormimurdu ja valmistasid ette lõkkematerjali. Ka metsamaja oli soojaks köetud, kuna üks grupp oli majakese kinni pannud.
Tegime suppi ja vahtisime lõket. Vahepeal oli ka Gerli üles ärganud ja Kaire hakkas meile vastu suunduma. Parasjagu platsilt lahkudes saabuski üks Audi mööda merejääd otse randa ja rahvas hakkas autost nodi saarele tarima. Natuke maad Hannesega tagasi suusatades saabus meile ka Kaire ja Gerli vastu ja siis suundusime kõik koos mandri poole tagasi. Ilm oli ilus, päikesepaisteline ja sai ka pilte klõpsitud.
Merel oli päris palju lohetajaid, kes siis lumelauaga mööda lumist jääd kihutasid.

Track

Aegna dessant

Nädalavahetusel tegime sõpradega matka Aegna saarele. Kuna ilm oli üsna tuuline ja Gerli natuke tõbine, siis Kaire jäi temaga mandrile.

Alustasime Rohuneemest (surfarite parklast) ja jalutasime otse üle jää Aegna sadama suunas. Osa grupi liikmetest kasutasid liikumiseks murdmaasuuski. Kuna jää oli üsna sile ja puhus ka paras taganttuul, siis oli minek päris eduline.
Aegna saarel oli ka teisi matkajaid ja seetõttu olid rajad ilusti sisse tambitud. Siiski oli suuskadega liikumine märksa edulisem, kuna ilma astudes kippus jalg tihti lumme vajuma.
Jalutasime piki Tagamaa teed Põhjasadama suunas, kus tegime ka supipausi.
Tagasiteel liikusime piki Külaniidu teed Looduskeskuse suunas. Sealt võtsime suuna Lõunaranda, kust liikusime juba jälle merejääle. Marsruudil möödusime ka Kräsuli saarest, mida mõned suusatajad ka "ära võtsid". Viimsi ps tipus oli üsna sile merejää, mille peal saanuks ka hästi uisutada.
Uisutajate asemel kohtasime aga bemmimehi, kes jää peal driftimist praktiseerisid. Autodesse tagasi linna poole sõites tegime ka Viimsi spaa külastuse, kus sai päeva jooksul tuules kangeks muutunud konte leotatud.
Aegna saare matkarajad on väga hästi tähistatud ning netis on ka hea info kaartide ja tutvustavate materjalide näol: www.aegna.ee

Track

Jäljelogiga juhtus järgmine teema: Kuna mu Nokia E52 oli remondis, siis koukisin sahtlipõhjast välja vana hea Magellani. See siis tilpnes matka ajal mul fotokoti küljes. Mingil hetkel juhtus aga selline lugu, et koti külge jäi tilpnema ainult patarei compartmenti tagakülg (see hoidis siis kruviga kogu ülejäänud gps-i). Õnneks kõndis Ando minust tagapool ja leidis täitsa lambist lume seest üles ka ülejäänud seadme. GPS küll töötas ilusti edasi aga kuna patareid ja kontaktid olid toredalt lumised ja märjad, siis otsustasin selle igaks juhuks välja lülitada ja kuivama jätta. Tagantjärele mõeldes sai konstanteeritud fakti, et see kruviga kinnitus kerib ennast lõpuks lahti kui seade sihitult vöö küljes tilbendab.

Logi näitas 7,1km ja üle mere tagasi oli veel 3,5 km(mõõdetud kaardilt). Kokku siis 10,6km

Marilleva, Itaalia 29.01-05.02.2011

29.01. Laupäev.
Lennuk kl 7.30 Estonian Air Tallinn-Milano. Suusakott 20€ ots.

Seekord siis selline pere-suusapuhkus: Kaire ja Joonas lastega ning Jüri oma tütre Kadri-Anniga. Transpordiks lennuk ja lennujaamast airport-transfer MB Viano.
Suusad kinnitasime otse katuseraami külge ja pakid viskasime pagassi. 6 inimest + driver mahtusid lahedalt.

Maandusime kl 9.30 Milanos. Peale natukest ajaveetmist pagasiootamisel saime Malpensa lennujaamast minema kl 10.15. Taksojuht Lorenzo tönkas ainult itaalia keelt.

Tundus, et ta ei olnud turiste mägedesse sõidutanud, sest ta sõitis navi juhendusel (mis teda 2x täiesti võssa juhtis). Airport transfer edasi-tagasi 714€.
Marilleva 1400-sse jõudsime kl 14:00. RCI reception office oli tol hetkel suletud, seetõttu viskasime asjad oma toa ukse taha, võtme saime kätte natuke enne kl 1500 ja siis saime kolida oma apartementi (Sole Alto).

Õhtupoolikul tutvusime piirkonnaga, Joonas ja Jüri käisid poes ja ostsid õlled ja muud kraami. Meie hotell asub otse mäe nõlva peal ca 1500m peal. Nagu nimigi ütleb on Marilleva 1400 keskus allpool koos liftijaamade ja poodidega. Seetõttu on võimalik keskusega ühenduda: a) Suuskadega alla ja suusalifiga üles. b) Meie hotelliku eest sõidab väike buss iga 15 min tagant, mis siis huvilisi alla või üles sõidutab. Esimene variant on väga mugav, kuna rada läheb otse suuskade hoidla kõrvalt. Teist varianti pruukisime lastega liikudes. Hotellikompleksis on ka väike ujumisbassein (hinna sees), kus peale mägede vallutamist saab oma konti leotada. Hoonete arhitektuuri silmitsedes jäi mulje, et kogu kompleks on ehitatud kuskil 70-ndatel. Täpselt samasuguse välisfassaadiga (küll teist värvi) on eesti inimesed tuttavad endise ETKVL-i hotelliga Tallinnas Narva mnt-l, mis nüüdseks on moderniseeritud. Kuigi välisilme on Sole Alto hotellil selline nagu ta on, siis apartemendis oli kõik vajalik olemas. Voodikohti oli kahel korrusel max 8-le inimesele.

30.01. Pühapäev

Joonas sõitis pool päeva oma radu, teises pooles püüdis natuke Hannesega tegeleda. Kuna Hannesele eriti õpetussõnad ei mõjunud, siis Joonas sõitis temaga gondliga üles ja kulges vaikselt mööda punast rada alla. Pikalt alla sahka lastes ja Hannest oma jalge vahel hoides said põlved ikka väga hullu vatti. Mäe peal pidi mitu korda pidi puhkama.

Jüri jagas Kadri-Annile õpetust Marilleva pugla mäel. Õhtul käisime kõik ujumas. Ujula kasutamine oli hotelli hinna sees.

31.01. Esmaspäev

Kaire sõitis Marilleva-Folgarida mäed läbi. Jüri ja Kadri-Ann triikisid Marilleva ülemise otsa siniseid radu. Joonas sõitis lastega gondliga mäe peale, kasutades Hannese piletit, mille eest tuli välja käia vaid deposiit 5€ (kui adult pilet olemas).

Mäpiletist veel niipalju, et saime kerge tünga, kuna arvasime end hästi itaalia keelt tundvat. Lolli peaga sai võetud Marilleva-Folgarida pilet+1 päev Madonnas. Oleks pidanud võtma siis a) ainult Marilleva-Folgarida või b) SuperSkiRama, kus olid mõlemad piirkonnad sees. Ühesõnaga, selleks, et hiljem ka 1 päev Madonnasse saada tuli 22€ välja käia. Hiljem aega surnuks lüües leidis Joonas ka inglisekeelse bukleti, kus see info oli lollidele turistidele (s.t non italianodele) selgeks tehtud.

6 päeva Marilleva-Folgarida 176€
6 päeva SuperSkiRama 224€

01.02. Teisipäev

Joonas sõitis Madonna di Campiglio nõlvad läbi. Jüri ja Kadri-Ann triikisid Marilleva-Folgarida nõlvu. Kaire möllas lastega reisukodus.

Tundus, et Marilleva-Folgarida on mingi piirkonna põhiline Ski Scuola, kus juba lasteaia rühmade kaupa on jõnglased nõlvadel. No neid oli ikka iseäranis palju. Tõenaöliselt teema selles, et ka nõlvad olid lastele parajad.

02.02. Kolmapäev
Tegime fotosessiooni päeva. Hommikul sõitsid Kaire, Jüri ja Kadri-Ann Monte Vigo otsa. Joonas sõitis hiljem mudilastega suusabussikuga gondlijaama. Ca kl 11 tõi Jüri Kaire käest mäepileti Joonasele alla vastu ja siis Joonas koos laste ja Jüriga sõitsid mäe otsa. Kuna gondel ei viinud päris tippu siis oli vaja ka tooliga sõita. Hannesele lükkasime siis suusad alla ja Gerli magas seljakotis. Sai hakkama küll sedamoodi. Hiljem tipust alla gondlijaama tulles sai Jüri ka proovida Hannese pidurdamist oma jalge vahel. See oli ikka päris karm. Kuigi nõlv oli suhteliselt lauge (märgistus oli siiski punane). Joonas kulges suuskadega ja Gerliga, kes nautis sõitu kui talle suusaprillid ette pandi. Peale lõunat tuli Kaire mudilastega koju ja Joonas sõitis Folgarida nõlvad läbi.

Ilmast ka. Siiamaani on olnud ainult päikesepaiste. Ei ühtegi pilve, ega tilkagi sademeid. Iseenest on see turisticole ju tore, Joonas tundis korralikust lumesajust isegi puudust. Probleem nimelt selles, et metsa all või siis ka Passo Groste kuru peale radadelt väljas lund oli, aga kuna tükk aega polnud midagi juurde sadand, siis see oli üsna kõva ja ebameeldiv koorik. Seega off-piste teema ei tulnud eriti kõne alla. Igal pool (rohkem kui mujul tavaliselt) olid ka off-pistet keelavad märgid.

03.02. Neljapäev

Jüri koos Kadri-Anni ja Kairega sõitsid Madonna nõlvadel. Joonas möllas mudilastega natuke Marilleva 1400-s ja tuli enne lõunat tagasi hotelli.

04.02. Reede












Sai tehtud mõned pildid ka meie hotelli eest. Kuna statiiv jäi suure pagasi tõttu kodumaale, siis tuli käepärastest vahenditest midagi valmis leiutada - suusakeppidest kolmjalg.

Viimane päev mäel. Tegime laskumistel mõned filmivõtted. Kaire sõitis lastega gondliga Marilleva 900-sse. Paraku oli Mezzana linnake gondlijaamast piisavalt kaugel, et jalutuskäiku sinna ete võtta.

Ilmaga oligi nii, et päike paistis kogu see aeg. Ei mäletagi, et sellist asja varem oleks olnud.

05.02. Laupäev

Takso Pick-up time oli 3:30. Peale kõikide kodinate peale laadimist ja hotelli receptionisse võtme ära viimist saime Marilleva 1400-st minema 3:50. Seekord sõitsime Milanosse Trento kaudu (rohkem kiirteed). Malpensa lennujaamas olime 7:30. Lennuk Tallinnasse väljus 10:15.